Fertilise Spreader

Väetage õigesti

Guide
Jaga artiklit
Rõdu- ja aiataimed vajavad tervislikuks kasvuks, õitsemiseks ja hea viljasaagi andmiseks mitmesuguseid toitaineid. Need toitained saab lisada pinnasesse väetiste kujul. Kui peate kinni mõnest väetamisega seotud lihtsast põhireeglist, võite alati oodata head saaki. Lisaks tõstab see taimede haiguste- ja kahjurikindlust.

Milline väetis on õige?

Sobiliku väetise otsimisel on võimalus valida mineraal- ja orgaaniliste väetiste vahel. Mineraalväetiste juures kohtab sageli mõistet NPK-väetis. Lühendiga NPK tähistatakse lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K). Lämmastikku vajavad taimed kasvamiseks. Fosfor tugevdab juuri ja soodustab lopsakate õite, lehtede ja viljade kasvu. Ilma kaaliumita on taime veevarustus häiritud. Selliste väetiste kasutamisega saab kiiresti ja tõhusalt kõrvaldada taimedel avalduvad puudused. Pikaajalised mineraalväetised aga varustavad taimi toitainetega märksa aeglasemalt. Selle põhjuseks on toitaineid ümbritsev vaigukiht, mis laguneb järk-järgult. Orgaanilised väetised on samuti pikaajalise mõjuga. Tuntuimad orgaanilised väetised on kompost ja sarvelaastud või -jahu. Näiteks kompost sobib toitainena paljudele põõsastele ja puhmastaimedele. Poolvalmis kompost on eriti lämmastikurikas. Seda tuleks kanda ainult mulla pealispinnale, kuna liiga sügavale sattudes võib see taimede juuri kahjustada. Valmiskompost sisaldab vähem toitaineid, kuid parandab mulla struktuuri. Lisaks on võimalik soetada väetiste erisegusid, mille toitainete sisaldus on kohandatud spetsiaalselt teatud taimeliikidele, näiteks roosidele.

Millal väetada?

Põhimõtteliselt peaks väetamine toimuma ainult kasvuhooajal, mis algab veebruaris ja lõpeb augustis. Kui väetatakse sellest kauem, siis ei suuda taimed end korralikult puhkeperioodiks ette valmistada. Nad kasvatavad uusi, peenikesi võrseid, mis on väga külmatundlikud.