Murutüübid
Teil on õigus, muru on tõesti mitut tüüpi. Aga aednikud kasutavad termineid veidi teisiti: meie räägime rohutüüpidest ja mõtleme selle all murusegusid, ehk siis erinevate kõrreliste, näiteks aruheina ja raiheina liikide segusid. Kui juttu tuleb erineva otstarbega, näiteks dekoratiiv-, tarbe-, spordi- ja maastikuehituslikest murudest, siis kasutame sõna „murutüübid“. Näiteks ei ole dekoratiivmurud nii tallamiskindlad kui koduaedadesse sobivad tarbemurud, millel lapsed võivad julgelt mürada (nimetataksegi sageli kodumuruks). Kodumuru omakorda ei sobi aga jalgpallistaadionile, kuna seal on tallamistihedus veelgi suurem. Palliväljakule külvatakse spordimuru. Murusegu koostisest oleneb, milleks muru kasutada saab. Iga murutüübi jaoks on olemas õige seemnesegu.
Murude kastmine
Reeglina kastetakse muru vihmutitega. Kui seda teha päeval, läheb osa veest aurumise tõttu kaotsi. Seetõttu on muutumas üha populaarsemaks nutikamad, tõhusamad ja veesäästlikumad kastmissüsteemid. Kõige elegantsem lahendus, mida kasutab ka enm professionaale, on pop-up-vihmutid. Tänapäeval on võimalik palgata suurepäraseid maastikukujundajaid, kes on spetsialiseerunud just seda laadi kastmissüsteemide rajamisele. Investeering sellisesse süsteemi toob meelerahu aastateks. Muruomanikul piisab muru kastmiseks nupuvajutusest või kastmispuldist. Nendel, kes eelistavad kasutada tavalisi vihmuteid, on kastmistarvikute poodides valida suure hulga erinevate toodete vahel, mida on võimalik seadistada täpselt kõne all oleva muru kujule ja suurusele vastavaks. Tulemusena saab kastetud ainult muru, mitte pool aeda. Teadlased on välja arvutanud, et parim aeg kastmiseks on väga vara hommikul, umbes kella kolme ja kuue vahel. Selleks ei pea siiski nii vara ärkama, kasuta taimerit või kastmispulti.
Murude väetamine
Iga niidukorraga kaotab muru osa oma toitainetest. Kilo niidet sisaldab umbes 30 g lämmastikku, 20 g kaaliumi ja 10 g fosforit. Need toitained tuleb asendada. Ilumurud vajavad veidi vähem väetist kui murud, mida tallatakse või mis on stressis. Tavaliselt väetatakse muru märtsist-aprillist iga nelja-viie nädala tagant, kuni viimase, talveks ettevalmistava väetamiseni septembri alguses või keskel. Erandiks on hiljaaegu turule tulnud pikaajalise toimega muruväetised ning spetsiaalsed sügisväetised. Siinkohal tahaksime veel kord rõhutada: loe hoolikalt tootja poolt muruväetiste pakendile trükitud kasutusjuhendit. Nii on ka kergem otsustada, kas eelistada muruväetist või kompleksväetist. Oluline on vaadata, mis vahekorras on kompleksväetises makroelemendid lämmastik, fosfor, kaalium. Muru jaoks on parim vahekord 10:3:3–5.
Ebamurud
Mõningates kohtades, kus on vaja vaid suurt rohelist pinda, saab muru asendada ka teiste taimedega. Kohtades, kus muru kasvab halvasti ja mida kasutatakse harva, võid kasutada murukõrreliste asemel poolpõõsaid. Mõned neist taluvad isegi tallamist ning neid kasutatakse muru aseainena päris tihti. Sellised poolpõõsad on mägi-kilbirohi, aubrieeta, sasik, kivirikud, vääris-vaipkakar, nõeljas kesakann ja oganupp. Viimasega tasub olla ettevaatlik, sest tema vilja on okkalised. See ebamuru ei sobi paljajalu kõndimiseks. Eelpool mainitud taimed sobivad päikeselisele kasvukohale. Varjulised kohas on targem kasutada metsmaasikaid või valdsteiniat (kuid mitte siberi valdsteiniat (Waldsteinia ternata), kuna see ei jää piisavalt madalaks). Varjulistesse kohtadesse, kus rohelus võib olla ka veidi kõrgem, sobivad sellised kenad õitsvad taimed nagu tiarellid, memeesia hübriidid ja verev kurereha.
Murukivid
Murukividest võib laduda näiteks auto parkimiskoha või kasutada neid sissekäiguteel sillutisekivide asemel. Kuid pea meeles, kõrgete kontsadega on murukividel väga ebamugav kõndida. Kontsakingades inimestel võib olla isegi raskusi autosse ja autost välja saamisega. Ja veel üks asi: murukive ladudes jälgi, et kivides oleks piisavalt mulda. Pärast mulla tihendamist peaks kivi servani olema ainult 2 cm vaba ruumi. Servani täidetud murukividel on küll mugavam kõndida, kuid jalanõud, auto kummid ja niidukid kulutavad neis kasvava roheluse üsna pea koledaks pruuniks.
Muru servad
Muru servade hooldamine on kurnav, kuid on mõned nipid, kuidas veidi aega säästa. Kui jätad muru servad hooldamata, levivad seal kasvavad sekundaarsed murutaimed üsna pea ka muru sisse ja tööd tuleb veel rohkem juurde. Kui otsustad ääristada muru servad kividega, tuleks neile valada tald. Siis ei pane neist üle sõitev niiduk kive kohe loksuma ning umbrohud ei saa kohe vahedes kasvama hakata. Igatahes on üks kõige mugavamaid muru servade hooldamise vahendeid akutoitega pika varrega servaniiduk. See säästab sind tundidepikkusest käpuli maas rügamisest.
Murude taastamine
Kui avastad kevadel oma murust mustad laigud, siis tõenäoliselt on need kohad, kust inimesed jää ja lumega üle muru käisid. Isegi siis, kui keegi jookseb kiiresti üle muru, võivad tema jalajäljed pruunide laikudena murus näha jääda. Väikeste laste jalajälgede kõrvaldamiseks piisab tavaliselt freesimisest. Tekkinud vahedesse kasvab uus muru. Kui vaja, siis võid nendesse kohtadesse seemet külvata. Suuremad pruunid laigud võid labidaga lahti lõigata, välja tõsta ja rohelised mättad asemele panna. Reeglina ei tasu sellise töö jaoks siirdemuru osta. Lõika need paar ruutsentimeetrit mõnest servast, kus keegi seda tähele ei pane. Suuremad taastustööd või isegi täiest uus külv võivad osutuda vajalikuks, kui pead võitlust umbrohtudega (vaata vastavat peatükki).
Vihmaussid murus
Kallis GARDENA uudiskirja lugeja, oleme sinuga täiesti päri, et mullahunnikukesed, mida vihmaussid murule jätavad, on tõeline tüütus. Samas on see tasu, mida tuleb maksta selle eest, et vihmaussid loovad terve aiamulla ning teevad oma tööd. Pole ühtegi tõestatud meetodit, kuidas vihmaussidest lahti saada. Ainus võimalus on muru intensiivselt kasta, see sunnib vihmaussid pinnale tulema ja sa saad nad kokku korjata. Edasi võid nad juurviljaaeda kolida. Kuid milleks näha sellist vaeva? Ja kui pikaks ajaks vihmaussidest vabaneda õnnestub? See meetod töötab vaid siis, kui teed seda õigel ajal – enne seda, kui vihmaussid juunis munema hakkavad.
Siirdemuru
Mulle meeldib siirdemuru üha rohkem. Kuigi see on kallis, on sellel omad eelised. Väiksemate kodumurude, aga ka spordimurude puhul lahendab see mõne minutiga kõik su probleemid. Sinu ülesandeks jääb tasandada pinnas, kobestada muld ning rullida mururibad tihedalt üksteise kõrvale lahti. Muru peal võib kohe kõndima hakata ning kahe nädala pärast, kui juured on kinnitunud, talub ta juba tugevat tallamist. Siirdemuru pikendab ka murude rajamise ajalist vahemikku. Nüüd võib kevadel varem pihta hakata, sest ei pea enam ootama sobivat külvitemperatuuri. Samuti võid muru laotada hilja sügisel, kui temperatuur on langenud alla külviks sobiva miinimumi.
Varjumurud
Unusta ära! Mida teile ka ei räägita, tõeliselt varjutaluvat muru pole olemas. Kõik murutaimed vajavad päikest. On mõned veidi laiemate lehtedega murutaimed, mis suudavad hakkama saada ka veidi vähesema päikesevalgusega, kuid liiga sügavas varjus ei kasva ka need taimed rahuldavalt. Väga varjulistes kohtades sööb sammal muru välja. Kordame veel kord: mida iganes nad pakendi peal ka ei kirjuta, „varjumuru“ pole olemas!
Pügamiskõrgus
Pärast külvi niida esimest korda, kui kõrred on umbes 8 cm kõrgused. Alguses püga muru 5 cm kõrguseks. Kui muru on kolm-neli korda niidetud ja see on muutunud tihedamaks, võid pügada muru 3 cm kõrguseks. Pole mingit mõtet lasta murul pikaks kasvada ja hakata alles siis niitma. Et fotosüntees toimiks, peab kõrs olema teatud pikkusega. Seepärast on parem niita muru vähem, aga sagedamini. Rusikareegel on, et ühe niitmisega tuleks kärpida kõrt poole kuni kahe kolmandiku jagu ehk siis 2,5–3 cm kõrguseks. Ainult varjulisemas kohas kasvava muru võib jätta veidi pikema ning niita alles siis, kui kõrs on 5 cm pikk.
Niitmistehnika
Selline asi nagu ideaalne niitmistehnika on olemas. Muru niitmiskõrguse juures juba osaliselt rääkisime sellest. Natukene ja tihti on parem kui palju korraga. Vaheta kogu aeg niitmissuunda, muidu painutad rohukõrsi kogu aeg ühele poole, mille tulemusena tekivad kululapid. Kui niidad tavaliselt vasakult paremale, siis niida vahepeal ka paremalt vasakule. Mõnikord võiks niita ka diagonaalselt, kord ühe, siis teise poole pealt. Kui soovid saada triibulist muru nagu on staadionitel, on sul vaja niidukit, mille taha on kinnitatud rull. Rull rullib muru ühes suunas maha, nii et nähtavale ilmub murutaime lehe alumine, läikiv pool. Selle tehnikaga võid „joonistada“ murule triipe, ruute või ringe.
Umbrohtude hävitamine
Selleks on mitmeid meetodeid. Väiksemate umbrohtude, mailaste ja valge ristiku hävitamiseks piisab mehaanilisest freesist. Freesi muru tihti, et häirida umbrohtude elutegevust, kuni nad lõpuks närtsivad. Suurematel aladel tuleks kasutada suuremat freesi ja korduvalt. Võilillede ja kirikakarde hävitamiseks kasuta umbrohujuurijat või vana kööginuga. Kui olla piisavalt järjekindel, saab ka mehaanilisel teel suuremast hulgast umbrohtudest lahti. Kui sellest jääb väheks, võib muruumbrohtude hävitamiseks kasutada ka herbitsiide. Kui umbrohtu on murus rohkem kui murutaimi, on tingimused nende kasvuks järelikult soodsamad kui murukõrrelistel. Järelikult on muruga midagi tõsiselt lahti. Võimalik, et muld on liiga tihke (selle märgiks on suure teelehe esinemine murus), kleepuv ja märg (kirikakrad ja võililled), toitainevaene (valge ristik) või liiga happeline (sammal). Sellisel juhul tasuks kaaluda probleemsete kohtade kõrvaldamist ning asendamist soodsa kasvupinnasega. Siis võib muru kas uuesti külvata või kasutada siirdemuru. Soovitame siiski enne kohaliku maastikukujundajaga konsulteerida, sest ilma professionaalsete oskusteta on raske pinnase seisundit täpselt hinnata. Nõuanne: raskematel juhtudel ja suurte murude korral soovitame kutsuda kindlasti oma ala spetsialist. Valige keegi, kellel on suured kogemused murude rajamises, näiteks golfiradade spetsialist, mitte keegi, kes oskab ainult looduskivist kuivmüüri laduda ja basseine ehitada.
Uruhiired
Kui olete muttidest lahti saanud, asuvad nende asemele sageli uruhiired. Hiired närivad kõike: aedvilju, lillesibulaid ja isegi puujuuri. Nad on küll armsad loomakesed, kuid ainus, mis nende vastu aitab, on hiirelõksud. Kui soovid, võid kasutada eluspüügilõkse. On suhteliselt lihtne kindlaks teha, millised loomad aias askeldavad. Mutikäigud on laiad ja ovaalse läbilõikega (nad lükkavad mulla enda kõrvale), uruhiire käigud püstovaalse kujuga (nad lükkavad mulla enda alt läbi).
Freesimine
Muru freesitakse üks kuni kolm korda aastas. Freesimine teeb muru põhjalikult puhtaks. Kulu eemaldamine tagab õhu ja valguse pääsu ka muru sisse ning paneb kõrred kasvama. Väetis jõuab taas juurteni, mitte ei toida sammalt ja lagubaktereid. Kindlasti aitab freesimine ka umbrohtude vastu. Freesi esimest korda märtsi alguses, teist korda mai keskel või lõpus ja kolmandat korda septembri alguses. Muru freesimise ajal tuleks samuti töösuunda vaheldada ja ka diagonaalselt liikuda, nii nagu soovitasime muru niitmise tehnikast rääkides. Pärast freesimist lisa lubiväetist ja muruväetist ning külva vajadusel seemet. Õhustamist on otstarbekas teha pärast freesimist.
