Vähesed aiaomanikud rõõmustavad umbrohu üle. Kui umbrohi muutub tüütuks probleemiks, ei pea selle tõrjumiseks kohe kasutama keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Umbrohust on võimalik vabaneda ka looduslikumate ja keskkonnasõbralikumate meetoditega. Sellised lahendused aitavad kaitsta nii kasulikke putukaid, teisi elusorganisme kui ka ümbritsevat keskkonda. Kui soovid kasvatada aeda, mis toimib loodusega kooskõlas, tasub sünteetiliste keemiliste tõrjevahendite kasutamist vältida. Lisaks ei ole keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamine paljudel kõvakattega pindadel, näiteks sissesõiduteedel või sillutatud aladel, lubatud. Põhjuseks on oht, et toimeained võivad vihmaveega liikuda pinnasesse ja jõuda põhjaveeni. Seetõttu tasub eelistada lahendusi, mis hoiavad nii aia kui ka keskkonna tervena.
Võililled, kõrvenõgesed ja paljud teised umbrohud ei ole aedades alati oodatud, sest konkureerivad ilutaimedega vee, valguse ja toitainete pärast. Tegemist on väga vastupidavate taimedega, mis suudavad oma kasvutingimustega hästi kohaneda. Umbrohu levikut on sageli lihtsam ennetada, kui teada, milliseid kasvutingimusi erinevad liigid eelistavad. Näiteks kõrvenõges kasvab hästi lämmastikurikkal ja viljakal mullal, tulikas eelistab niiskeid kasvukohti ning orashein tunneb end eriti hästi tihenenud pinnases. Üldiselt jagatakse umbrohud nende levimisviisi järgi kaheks suureks rühmaks: juurevõsunditega levivad umbrohud ja seemnetega levivad umbrohud. Tõhusaks ja pikaajaliseks tõrjeks on kasulik teada, millisesse rühma konkreetne umbrohi kuulub. Nii on võimalik valida sobivaim tõrjemeetod ning vähendada umbrohu taasilmumist tulevikus.
Seemnetega levivad umbrohud
Seemnetega levivad umbrohud elavad sageli vaid ühe kasvuperioodi, kuid toodavad selle aja jooksul suure hulga seemneid. Need seemned võivad mullas säilida idanemisvõimelisena aastaid ning tulla hiljem maapinnale näiteks kaevamise või mullaharimise käigus. Sobivate tingimuste korral hakkavad need taas idanema. Õitsemise ajal seemnetega levivate umbrohtude niitmine või kärpimine võib sageli hoopis soodustada nende edasist kasvu. Nii võib tulemus olla vastupidine sellele, mida umbrohutõrjega saavutada sooviti. Tõhusam lahendus on oodata kevadel enne külvamist või istutamist kaks kuni kolm nädalat. Selle aja jooksul jõuavad paljud umbrohuseemned idaneda. Seejärel võib mulla läbi töötada näiteks käsikultivaatoriga ja noored umbrohud eemaldada. Kui umbrohud ei ole veel õitsema hakanud, võib neid kasutada kompostis väärtusliku rohelise materjalina. Levinumad seemnetega levivad umbrohud on näiteks: harilik hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris), harilik vesihein (Stellaria media), valge hanemalts (Chenopodium album) ja teeleht (Plantago lanceolata).
Juurevõsunditega levivad umbrohud
Juurevõsunditega levivad umbrohud paljunevad peamiselt maa-aluste juurte ja risoomide abil ning vähemal määral seemnetega. Seetõttu on nende tõrjumine sageli keerulisem kui seemnetega levivate umbrohtude puhul. Selliste umbrohtude eemaldamisel on oluline saada kätte võimalikult suur osa juurestikust. Kui mulda jääb kasvõi väike juurejupp, võib taim peagi uuesti kasvama hakata. Erinevalt seemnetega levivatest umbrohtudest ei ole juurevõsunditega levivaid liike soovitatav komposti panna. Komposteerimise käigus ei pruugi juureosad täielikult hävida ning umbrohi võib hiljem koos kompostiga aeda tagasi sattuda. Tüüpilised juurevõsunditega levivad umbrohud on: erinevad kõrrelised ja heintaimed, võilill ja eriti visa orashein.
Keemiliste umbrohutõrjevahendite asemel tasub eelistada vanu ja järeleproovitud võtteid, näiteks käsitsi rohimist, multšimist või kuumtöötlust. Käsitsi umbrohu eemaldamine on tõhus, kuid suure umbrohuhulga korral võib see osutuda üsna töömahukaks. Kõige lihtsam on eemaldada madalajuurelisi umbrohtusid, mille juurestik ei ulatu sügavale mulda. Väga tõhusaks meetodiks on ka multšimine. Selle põhimõte on lihtne – kui mullapind on kaetud, ei saa umbrohud piisavalt valgust ega suuda jõudsalt kasvada. Lisaks aitab multš säilitada niiskust, parandada mulla kvaliteeti ja vähendada hooldustööde hulka. Umbrohtude hävitamiseks võib kasutada ka kuumtöötlust ehk põletamist spetsiaalse leekpõleti abil. See meetod sobib eriti hästi kohtadesse, kus rohimine või kõplamine on keeruline. Kuumus mõjutab taimi vaid mõne sekundi jooksul, kuid sellest piisab, et nende rakud hävineksid ning umbrohi mõne päeva jooksul hukkuks.
Oluline on meeles pidada, et kõik umbrohud ei ole tingimata kahjulikud. Nende hulka kuuluvad ka nn teerajajad taimed, nagu võilill ja põldohakas. Nende tugevad juured kobestavad mulda, parandavad õhustatust ning toovad sügavamatest mullakihtidest pinnale toitaineid, muutes kasvutingimused soodsamaks ka teistele taimedele. Paljud umbrohud on ühtlasi väärtuslikuks toiduallikaks kasulikele putukatele ja lindudele. Nende õied pakuvad nektarit tolmeldajatele ning seemned ja muud taimeosad on toiduks mitmele loomaliigile. Seetõttu tasub enne umbrohutõrjega alustamist hoolikalt hinnata, kas konkreetne taim on tõepoolest probleem ning kus see probleemiks osutub. Sageli ei ole vaja eemaldada kõiki umbrohtusid kogu aiast, vaid keskenduda ainult nendele kohtadele, kus need konkureerivad kultuurtaimedega või häirivad aia kasutamist. Nii on võimalik hoida aed tasakaalus, toetada elurikkust ja teha umbrohutõrjet sihipäraselt seal, kus seda tõesti vaja on.
