Aias pole sügisel midagi teha? Mitte päris. Kui soovite, et hekk pakuks tõhusat privaatsust nii talvel kui suvel, tasub see istutada oktoobri keskpaigast novembri keskpaigani. Sel ajal jõuavad noored taimed enne talve kasvatada peened imijuured, mis aitavad neil kevadel kiiremini kasvama hakata. Kui kevad saabub, on sügisel istutatud valgepöögi hekk juba hästi juurdunud ning omab kevadel istutatud taimede ees märgatavat kasvueelist. Nii kujuneb tihe ja lopsakas hekk kiiremini ning pakub tõhusat pilgukaitset juba varasematel kasvuaastatel.
Lihtne ilu
Valgepööki peetakse eriti vastupidavaks ja vähest hooldust vajavaks taimeks, kuid see ei vähenda tema dekoratiivset väärtust. Sügisel särab valgepöögi hekk kaunites kuldkollastes toonides ning kevadel ja suvel rõõmustab aeda oma värske rohelusega.
Üksikud valgepöögid võivad kasvada kuni 25 meetri kõrguseks, kuid koduaedades hinnatakse neid eelkõige hõlpsasti hooldatava hekina. Õige hoolduse korral võib hekk aastate jooksul sirguda kuni nelja meetri kõrguseks ning selle tihe võra muudab selle suurepäraseks looduslikuks privaatsushekiks.
Valgepöögi hekist saab kujundada ka efektseid rohelisi kaari radade ja sissepääsude kohale. Lisaks ei varise kõik lehed talveks maha – osa kuivanud lehestikust jääb okstele püsima ning pakub privaatsust ka külmemal aastaajal.
See omadus on kasulik ka aia elustikule. Talve jooksul leiavad püsiasukatest laululinnud tihedas hekis varju ning kaitset külmade tuulte eest. Kuna lopsakas hekk pakub elupaika paljudele putukatele, on see väärtuslik toiduallikas ka pesitsevatele lindudele, aidates suurendada aia elurikkust.
Õige istutuskaugus
Selleks, et valgepöögi hekk kujuneks tihedaks ja pakuks privaatsust, on oluline jätta taimede vahele sobiv vahemaa.
Suuremate, 125–150 cm kõrguste ning juurepalliga taimede puhul soovitatakse istutada taimed umbes 60 cm vahedega.
Väiksemate, kuni 125–150 cm kõrguste või paljasjuursete taimede korral piisab tavaliselt 30–50 cm istutusvahemikust.
Õige istutuskaugus tagab, et taimedel on piisavalt ruumi juurdumiseks ja kasvamiseks, kuid nad kasvavad samal ajal piisavalt lähestikku, et moodustada aastate jooksul ühtlane, tihe ja pilkupüüdev hekk.
Sobiva kasvukoha valimine
Valgepööki hinnatakse eelkõige selle vastupidavuse ja vähese hooldusvajaduse tõttu. Parimate kasvutingimuste tagamiseks tasub valida päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht, kuid valgepöök suudab hästi areneda ka varjulisemates kohtades.
Valgepöök eelistab mõõdukalt happelist kuni kergelt aluselist mulda. Kõige paremini kasvab ta liiv- või saviliivmullas, mis ühendab hea vee läbilaskvuse ja toitainete sidumise võime. Samas on tegemist väga kohanemisvõimelise taimega – valgepöök võib edukalt juurduda ja kasvada ka liivases või savises pinnases, kui mullas on piisavalt niiskust ja toitaineid.
Just tänu oma vähenõudlikkusele on valgepöögi hekk suurepärane valik aedadesse, kus soovitakse luua vastupidav, tihe ja aastaringselt dekoratiivne privaatsushekk.
Valgepöögi heki hooldamine pärast istutamist
Kui värskelt istutatud valgepöök on aias juurdunud, tuleks paljasjuursete taimede pikemaid ja harunemata võrseid oksakääridega umbes poole võrra tagasi lõigata. See soodustab külgharude teket ning aitab kujundada tihedama heki. Vastasel juhul kipub valgepöök kasvama liiga kiiresti kõrgusesse ja laiusesse ning heki keskosa võib jääda hõredaks.
Esimestel kasvuaastatel tasub hekki kärpida pigem vähe, kuid regulaarselt. Järgmise kahe-kolme aasta jooksul aitab mõõdukas lõikamine säilitada heki tihedust ja vältida tühimike tekkimist. Samas ei tohiks noort valgepööki liiga sageli tagasi lõigata, sest see võib vähendada taime kasvujõudu.
Tervisliku kasvu toetamiseks võib lisada komposti umbes 2–3 liitrit ruutmeetri kohta. Laotage kompost õhukese kihina taimede ümber ning segage see kergelt pinnasesse. Umbes kolme aasta pärast, kui valgepöögi hekk on saavutanud soovitud suuruse ja tiheduse, piisab tavaliselt kahest lõikusest aastas – üks kord juuni lõpus ning teine kord jaanuaris või veebruaris enne pungade puhkemist.
Toitainerikkas mullas ei ole lisaväetamine enamasti vajalik. Vaesematel muldadel tasub aga jätkata regulaarset väetamist, et tagada taimede hea kasv ja elujõud.
Sügisel istutatud valgepööki tuleb pärast istutamist põhjalikult kasta, arvestades umbes 10–20 liitrit vett ruutmeetri kohta. Esimese talve jooksul võiks taimi aeg-ajalt kasta ka külmavabadel päevadel, kui pinnas on kuiv. Seejuures tuleb vältida liigniiskust, sest nagu paljud teisedki taimed, ei talu valgepöök vettinud mulda ega seisvat vett.
Kaitske valgepöögi hekki soolakahjustuste eest
Kui kasvatate valgepöögi hekki piirkonnas, kus esineb tugevaid talvekülmasid, tasub esimesel talvel katta juureala 3–5 cm paksuse kooremultši kihiga. See aitab kaitsta juuri külma eest ning hoiab mulla temperatuuri ühtlasemana.
Kui hekk asub kõnnitee või tee ääres, kus talvel kasutatakse libedusetõrjeks soola, on soovitatav katta taimede ümbrus õlgmultšiga. See aitab vähendada soolase lörtsi ja veepiiskade sattumist taimedele ning kaitseb neid soolakahjustuste eest.
Valgepöögi heki istutamisel tasub tähelepanu pöörata ka maapinna kujundamisele. Võimaluse korral tuleks tagada, et sulavesi ei valguks suurtes kogustes heki juurtele, eriti kui see võib sisaldada teedelt pärit soola. Nii saavad taimed paremini juurduda ning püsivad terved ja elujõulised ka keerulisemates kasvutingimustes.
