Kas sa tead taime, millel on suured rohelised lehed ja pikk punane vars? Rabarber (Rheum officinale Baillon) on väga vähenõudlik mitmeaastane köögivili. Ekslikult loetakse rabarberit sageli puuviljaliikide hulka. Selle põhjuseks on hapu, puuviljane maitse ja asjaolu, et seda kasutatakse peamiselt magustoitude valmistamiseks. Saagikoristusaeg algab aprillis. See kuu sobib hästi ka köögivilja istutamiseks oma aeda – kui sa pole seda veel teinud.
Suurelehise rabarberi päritolu on Aasias. Rabarber kuulub tatraliste (Polygonaceae) sugukonda, kuhu kuulub ka harilik oblikas (Rumex acetosa).
Söödavad rabarberivarred sisaldavad mitmeid kasulikke aineid, näiteks kaaliumi, millel arvatakse olevat organismist liigset vedelikku väljutav toime. Südame-veresoonkonna tervist võivad toetada ka magneesium, raud, fosfor ja jood. Lisaks sisaldab rabarber parkaineid, glükosiide, eeterlikke õlisid, õun- ja sidrunhapet ning seedimisele soodsalt mõjuvat pektiini.
Rabarberi puhul süüakse ainult varsi. Lehed tuleks kohe eemaldada ja komposti viia, sest need sisaldavad mürgist oblikhapet, mis suurtes kogustes võib põhjustada terviseprobleeme, sealhulgas neerukahjustusi ja ainevahetushäireid.
Samal põhjusel ei soovitata rabarberit korjata peale 24. juunit (jaanipäeva), sest selleks ajaks on oblikhappe sisaldus taimedes märkimisväärselt suurenenud.
Kasvukoht
Rabarber on väga vähenõudlik köögivili, kuid kasvukoht tuleks hoolikalt valida. Tegemist on püsitaimega, mida ei ole soovitatav esimestel kasvuaastatel ümber istutada. Külmakindla taime juurestik peab saama rahulikult kinnistuda ning saaki ei tohiks korjata enne teist kasvuaastat.
Parim kasvukoht rabarberile on päikeseline või poolvarjuline. Muld peaks olema niiske, kuid hea vee läbilaskvusega. Kuna rabarber kasvab samal kohal pikki aastaid, tasub pinnas enne istutamist põhjalikult ette valmistada. Eemaldage umbrohi, segage mulda komposti ja orgaanilist väetist ning kaevake pinnas korralikult läbi. Seejärel laske mullal kaks kuni kolm nädalat settida.
Kui kasvukoht on ette valmistatud, võib rabarberi istutada. Kõige lihtsam on kasutada juurepuhmaid ehk risoome, mida saab osta aianduskeskustest, ehitus- ja aiakauplustest või teistelt aednikelt. Istutage risoomid 2–5 cm sügavusele ning jätke taimede vahele 70–100 cm vahet.
Rabarberi kasvatamine seemnest ei ole üldjuhul soovitatav, sest seemnete idanemine ja taimede kasvatamine võib olla keeruline ning aeganõudev.
Saagikoristus
Rabarberit saab hakata korjama alates teisest kasvuaastast ning saagikoristusaeg kestab tavaliselt aprillist juunini. Koristamiseks kasutage teravat nuga ja lõigake varred maapinna lähedalt ära. Esimesel saagiaastal on soovitatav korraga eemaldada vaid 3–4 vart, et ülejäänud lehed saaksid jätkata fotosünteesi ning anda taimele kasvuks vajalikku energiat.
Kui soovite saagikust suurendada komposti või orgaanilise väetise abil, olge ettevaatlik, et mitte kahjustada taime juuri.
Kui rabarber on kasvanud liiga suureks, võib taime harvendada või ümber istutada. Kaevake taim ettevaatlikult välja ja istutage kohta, kus tal on rohkem kasvuruumi. Samuti saab rabarberit paljundada juurestiku ehk risoomi jagamise teel. Selleks lõigake puhta ja terava noa või labidaga risoom kaheks või enamaks osaks. Enne jagamist veenduge, et igale osale jääks vähemalt üks kasvupung, millest uus taim saab arenema hakata.
