Sügis või kevad? Millal on puude ja põõsaste optimaalne istutusperiood? Me küsime endalt seda küsimust igal aastal. Püüame selgitada mõningaid põhitegureid.
Istutusperiood
Puid ja põõsaid saab istutada oktoobrist märtsini, kuni maapind pole külmunud.
Paljasjuurseid puid istutatakse kuni märtsi lõpuni, kuid parim aeg on sügisel – oktoobris ja novembris. Siis kaevatakse istikud puukoolides üles ja hoitakse jahedas, mis annab kevadel ostes hea hinna ja kvaliteedi eelise.
Juurepalliga taimi istutatakse kuni mai alguseni – siis on nende juurestik juba hästi arenenud.
Pottjuurega puid ja roose saab istutada suve keskpaigani, kuid need vajavad regulaarset ja piisavat kastmist.
Põõsaste ja puude juuretüübid | Istutusperiood
- Paljasjuursed puud ja roosid | oktoobrist kuni märtsi lõpuni
- Turba- või juurepalliga puud | oktoobrist kuni maini
- Pottjuurega puud ja roosid | oktoobrist kuni hilissuveni
Kevadise istutamise eelised
Kevadine istutamine on soovitatav eelkõige külmakartlikumatele taimedele, välja arvatud paljasjuursed roosid. Nende hulka kuuluvad paljud igihaljad, nagu rododendron, pukspuu, loorberkirsipuu ja fotiinia, aga ka mõned heitlehised taimed, näiteks hibisk (roos-hibisk), hortensia ja lavendel.
Kui anda neile taimedele terve aiandushooaeg juurte kasvatamiseks, taluvad nad oma esimest talve märksa paremini kui sügisel vahetult enne külmade tulekut istutatud taimed.
Üldjuhul sobib külmakindlaid puid ja põõsaid istutada septembri lõpust aprilli lõpuni, kui maa ei ole külmunud ega liigniiske. Sügisene istutamine annab taimedele võimaluse juurestik kevadeks hästi välja arendada, mistõttu alustavad nad kasvu eelisega ja arenevad paremini kui hiliskevadel istutatud taimed.
Suuremad puud
Ka suuremate puude puhul on sügisene istutamine sageli parim valik, sest puud alustavad sel ajal juba juurdumist. Erandiks on piirkonnad, kus sügisel ja talvel esineb tugevaid torme – seal võib olla ohutum istutada kevadel.
Talvel võib puude koor päikese käes ebaühtlaselt soojeneda, mis võib põhjustada temperatuurierinevustest tingitud pragusid. Selle vältimiseks mähitakse sügisel istutatud puude tüved õhukese kangaga. See aitab ühtlasi vähendada liigset vee aurustumist ja kaitseb taime.
Paljasjuursete puude sügisese istutamise eelised
Just oktoobris ja novembris on paljasjuursete puude istutamiseks parim aeg. Selleks ajaks jõuavad taimed kevadeks kenasti juurduda ning alustavad siis jõudsat kasvu. Oluline on tagada piisav kastmine ka järgnevatel külmavabadel nädalatel ja kuudel.
Okaspuud ning pinnase- või juurepalliga külmakindlad igihaljad lehttaimed on soovitatav istutada juba septembri alguses. Nende puhul aurustub vesi lehtede ja okaste kaudu ka talvel, mis kulutab taime energiat. Kui juurestik ei ole enne külmade tulekut piisavalt arenenud, võib taim kergemini läbi külmuda.
Talvekindlus – mida see tähendab?
Heaks orientiiriks on nn kliima-, taimestiku- ja talvekindlustsoonid. Neid mõjutavad muu hulgas piirkonna kõrgus merepinnast, valitsevad tuuled ja geograafiline asukoht.
Aednikule on kõige olulisem talvekindlustsoonide (WHZ) jaotus – näiteks Saksamaal jäävad need vahemikku 5b (jahedam, Alpide piirkond) kuni 8a (soojem, Reini org).
Iga taimeliigi puhul saab anda soovituse sobiva talvekindlustsooni kohta, mis aitab valida just sinu aeda kõige paremini sobivad taimed.
