Muru eri, osa 1
- Aiaelu
- Aiandus
- Aiandusajakiri
- Muru eri, osa 1
Märtsis on muru kuidagi eriti särav: kasvama hakkavad esimesed rohututid, mille värske rohelus annab tunnistust kevade peatsest saabumisest. Seda rohelust on kena vaadata, ometi kerkib üles iga-aastane küsimus: mida ma saaksin oma muru heaks teha, et ta hästi kasvama läheks?
Viimastel nädalatel oleme saanud GARDENA uudiskirja lugejatelt mitmeid muru hooldamist puudutavaid küsimusi. Täname kõiki küsimuste eest!
Kuna uudiskirja maht on piiratud, koondasime küsimused kokku ning vastame neile käesolevas „Muru eris“. Teemad on esitatud märksõnade kaupa tähestikulises järjekorras, et vajalik teave oleks hõlpsamini leitav.
Tänases GARDENA uudiskirjas käsitleme teemasid õhustamisest samblani. „Muru eri“ teises osas, mis ilmub 25. märtsi uudiskirjas, käsitleme murutüüpe, pinnast, umbrohtude eemaldamist ja muru õhutamist.
Siin on „Muru eri“ 1. osa.
Õhustamine on muru hooldusvõte, mille käigus tehakse pinnasesse avad, et parandada õhu ja vee liikumist juurepiirkonnas. Murud kasvavad sageli pinnases, mille koostis võib piirata õhu ja vee liikumist. Sellisel juhul kasutatakse õhutamiseks spetsiaalseid tööriistu, mida kasutatakse aia- ja haljastustöödel. Pinnasesse tehtud avad võib täita jämeda liivaga, et toetada vee liikumist ja hoida avad kauem avatuna. Väiksematel murualadel või kohtades, kus pinnas on savisem või kuhu koguneb vett, võib õhutamiseks kasutada ka aiaharki.
Sipelgaid võib sageli kohata kõnniteekivide vahedes, astmekivide ümbruses ja muudel avatud pinnastel. Murus jäävad nad tavaliselt vähem silma, kuid võivad tekitada väikseid liivahunnikuid pesade sissepääsude ümber. Sipelgate esinemise ulatus sõltub liigist ja kohalikest tingimustest. Sipelgate arvukuse vähendamiseks on saadaval erinevad tõrjemeetodid ja -vahendid, mida tuleks kasutada vastavalt tootja juhistele ja kohalikele nõuetele. Tuleb arvestada, et Eestis on metsakuklased looduskaitse all ning nende häirimine või hävitamine ei ole lubatud.
Muru rajamisel tasub valida murusegu vastavalt kasutusotstarbele ja kasvutingimustele. Saadaval on erinevad murusegud, mille kasvukuju ja kasvukiirus võivad erineda. Mõned murusegud on aretatud kasvama rohkem laiusesse kui kõrgusesse. Täpsem teave murusegu omaduste kohta on toodud tootepakendil või tootekirjelduses.
Puude istutamisel murualale tuleb arvestada nii puude kui ka muru hooldamise vajadustega. Murule langenud lehed ja õied võib vajaduse korral eemaldada ning puude ümbruse hooldamiseks võib olla vaja eraldi töövõtteid. Puude ümber võib rajada puusüvendeid, mis eraldavad muruala puutüvest ja juurepiirkonnast. Puusüvend vähendab kokkupuudet muruniiduki või trimmeriga ning jätab puutüve ümbruse hooldustöödeks vabaks. Savisematel pinnastel võivad puujuured paikneda maapinnale lähemal. Puusüvendi rajamisel tuleks vältida selle täitmist suure koguse multšiga ning hoida puu ümbrus vastavalt hooldusvajadusele korrastatuna.
Mõned õistaimed, näiteks kellukad, valge ristik ja kirikakrad, võivad kasvada ka murualadel. Lilleaas sobib aeda neile, kes soovivad suurendada õistaimede osakaalu ja luua tavapärasest murust erineva ilmega ala. Lilleaasa rajamiseks on saadaval spetsiaalsed seemnesegud, mis sisaldavad erinevaid kõrrelisi ja rohttaimi. Segud võivad sisaldada näiteks rukkililli, magunaid ja teisi õistaimi. Lilleaasa niidetakse tavaliselt harvem kui tavapärast muru. Niitmissagedus sõltub valitud taimedest ja hooldusviisist. Kõrgema taimestiku niitmiseks võivad sobida näiteks vikat, võsalõikur või lattniiduk. Mõned aednikud niidavad lilleaasa pärast seemnete valmimist sügisel.
Muru hooldamisel võib vajaduse korral jälgida mulla happesust. Mulla pH tase võib mõjutada muru kasvutingimusi ning erinevad murusegud võivad reageerida mulla omadustele erinevalt. Muru jaoks soovitatakse sageli kergelt happelist pinnast vahemikus pH 5,5 kuni 6,5. Mulla happesuse säilitamiseks võib kasutada lubiväetist vastavalt mulla analüüsi tulemustele ja toote kasutusjuhendile. Liivased mullad võivad vajada sagedasemat lupjamist kui savimullad. Pärast mulla pH mõõtmist tuleks lubiväetise kogus määrata vastavalt mõõtetulemusele ja kasutatava toote juhistele.
Kompostihunnikus olevad taimejäätmed võivad hakata lõhnama, kui niidetud rohtu lisatakse korraga suurtes kogustes. Selle vältimiseks võib niidetud rohtu lisada kuni 10 cm paksuste kihtidena. Kihtide vahele võib panna kuivemat kompostitavat materjali, näiteks kuivanud taimevarsi või peenikesi oksi. Nii segunevad niiskemad ja kuivemad kompostimaterjalid ühtlasemalt. Kompostimisprotsessis on oluline õhu liikumine materjalide vahel. Piisava õhustatuse korral väheneb anaeroobsete tingimuste tekkimise tõenäosus, mis võib põhjustada ebameeldivat lõhna.
Multšijaga niidukid peenestavad niidetud muru ning suunavad selle tagasi murupinnale. Peenestatud niide jääb murukõrte vahele ja laguneb aja jooksul. Multšimine sobib erinevatele murualadele sõltuvalt pinnase omadustest ja muru seisukorrast. Tihke või liigniiske pinnase korral võivad peenestatud murujäägid murupinnale kauem püsima jääda. Multšijaga niiduki kasutamisel võib vajaduse korral kasutada ka muru õhutamist, et parandada õhu liikumist pinnases.
Muru külvamiseks soovitatakse oodata, kuni mulla temperatuur on ligikaudu 14 °C. Seemneid võib külvata vastavalt tootja juhistele. Paljude murusegude puhul on soovitatav külvinorm 30–40 g/m². Ühtlasema külvi saavutamiseks võib kasutada külvikut või väetiselaoturit, millel on seemnete külvamise seadistus. Pärast külvi tuleks seemned pinnasesse rullida. Kui enne seemnete idanemist on vaja kuiva ilma tõttu kasta, tuleks seda teha ettevaatlikult, et vältida seemnete ärakandumist. Eriti oluline on see kallakutel. Esimene niitmine tehakse tavaliselt siis, kui muru on ühtlaselt tärganud ja kõrred on ligikaudu 8 cm kõrgused. Esialgu võib niita muru umbes 5 cm kõrguseks ning hiljem kohandada lõikekõrgust vastavalt muru seisukorrale ja kasutusotstarbele.