Kui soovid nautida rikkalikult õitsevat lilleaeda või kasvatada lopsakat köögiviljasaaki, on väetamine hädavajalik. Kuid enne kui haarad keemilise väetise järele, tasub teada, et taimede toitmiseks leidub ka looduslikke ja koduseid lahendusi. Need aitavad rikastada mulda oluliste toitainetega, nagu fosfor, kaalium ja lämmastik, mida taimed vajavad tervislikuks kasvuks. Ise valmistatud loodusliku väetise abil saad toetada oma taimede arengut, parandada mulla kvaliteeti ning nautida veelgi paremaid tulemusi aias. Nii saavad sinu lilled ja köögiviljad kasvada tugevaks ja elujõuliseks ning aiatööd pakuvad rohkem rõõmu ja rahulolu.
Kasuta muruniidet
Paljudes aedades koguneb muruniidet nii palju, et ainuüksi kompostimisest ei piisa selle ärakasutamiseks. Üks nutikas viis üleliigse muruniite taaskasutamiseks on kasutada seda lillepeenarde ja köögiviljalappide multšina. Nii püsib niiskus mullas kauem ning taimede juured saavad pidevalt juurde väärtuslikke toitaineid. Lisaks aitab muruniide hoida mulla kobedana, vähendades vajadust sagedaseks rohimiseks ja kõplamiseks.
Muruniide laguneb aja jooksul ning muutub looduslikuks väetiseks, rikastades mulda orgaanilise ainega. Niidet võib kasutada otse muruniiduki kogumiskastist, kuid oluline on veenduda, et selles ei oleks umbrohtu ega muruseemneid.
Et vältida muruniite roiskumist, ei tohiks värskelt laotatud multšikiht olla paksem kui 3–5 cm. Veelgi parem on lasta niitel enne kasutamist veidi närbuda. Parima tulemuse saavutamiseks võib värske või kuivanud muruniite kohe pärast niitmist kergelt mulda segada näiteks GARDENA combisystem käsikobesti abil. Vajadusel lisa hooaja jooksul juurde uut multšimaterjali, et multšikiht püsiks ühtlane ja tõhus.
Imeline abiline aias: kasutatud kohvipaks
Kasutatud kohvipaks on üks tuntumaid looduslikke väetisi. Selle väärtus peitub kõrges lämmastiku-, fosfori-, kaaliumi- ja mineraalainete sisalduses, mis muudavad selle kvaliteetseks toiduks taimedele.
Kogu kasutatud kohvipaks kokku, laota see näiteks ajalehele ning lase kuivada. Nii on seda hiljem mugavam taimede ümber laotada. Kohvipaks sobib väetiseks peenardesse, pottidesse, aiavaasidesse ja toataimedele.
Kui sageli kohvipaksu kasutada, sõltub taime liigist. Toataimede puhul piisab väetamisest umbes kord kuue kuu jooksul. Aias kasvavaid taimi võib kohvipaksuga väetada kuni neli korda aastas. Parim viis selle kasutamiseks on puistata õhuke kiht taime ümber mullale ja segada see seejärel õrnalt pinnasesse.
Poti- ja konteinertaimede puhul võib kohvipaksu lisada istutamise ajal otse kasvumulda. Ülejäänud kohvipaks sobib suurepäraselt ka komposti rikastamiseks.
Eriti hästi reageerivad kohvipaksuga väetamisele roosid, pelargoonid, inglitrompetid, oleandrid, hortensiad, rododendronid ja asalead. Lisaks meelitab see keskkonnasõbralik väetis ligi vihmausse, kes kobestavad mulda ja rikastavad seda oma tegevuse kaudu väärtuslike toitainetega. Nii muutub muld viljakamaks ning taimed saavad kasvada tugevaks ja elujõuliseks.
Mitte just kõige meeldivama lõhnaga, kuid taimedele väga kasulik
Veidi vähem meeldiva aroomiga, kuid roosidele ja teistele toitainerikast kasvukeskkonda armastavatele aiataimedele väga kasulik on hobusesõnnikust valmistatud väetis. Selle valmistamiseks pane üks kühvlitäis hobusesõnnikut ämbrisse ja lisa vesi. Seejärel lase segul umbes kolm nädalat seista kohas, kus selle lõhn kedagi ei häiri.
Valmis vedelväetis lahjenda veega vahekorras 1:20 ning kasuta seda rooside väetamiseks. Tasub arvestada, et segu lõhn on väga tugev. Kui eelistad lihtsamat lahendust, võid hobusesõnniku lihtsalt roosipõõsaste vahele mulda kaevata.
Samuti levitab üsna tugevat lõhna kõrvenõgestest valmistatud taimne vedelväetis. Selle suureks eeliseks on aga kõrge lämmastikusisaldus, mis toetab taimede tervislikku kasvu täiesti loomulikul viisil.
Kõrvenõgeseväetise valmistamiseks haki umbes kilogramm värskeid nõgeselehti väikesteks tükkideks ja pane need umbes kümne liitri veega ämbrisse. Võimalusel kasuta vihmavett. Soovi korral võib väikese koguse nõgeselehti segada otse mulda või lisada istutamisel kasvusubstraati. Kata anum ja jäta segu umbes kaheks nädalaks käärima. Väetis on valmis siis, kui vedelik on muutunud tumedaks ja lakanud vahutamast.
Lahjenda umbes pool liitrit nõgeseväetist kümnes liitris vees ning kasta taimi sellega üks kuni kaks korda nädalas. See looduslik väetis sobib hästi nii toataimedele kui ka enamikele aiataimedele. Erandiks on oad, herned ja sibulad, millele seda üldjuhul ei soovitata.
Nõgeseväetisest võib olla abi ka lehetäidele tundlike taimede puhul. Kui pritsida taimi õrnalt lahusega, jääb lehtedele õhuke ränisisaldusega kaitsekiht, mis raskendab lehetäidel taimemahla kättesaamist. Kaitsev toime kestab kuni järgmise vihmasajuni, mis kihi maha uhub.
Ka kartulite keeduvett saab kasutada loodusliku väetisena. Keetmise käigus eralduvad vette vitamiinid ja muud kasulikud ained, mis võivad taimedele hästi mõjuda. Lase veel pärast keetmist jahtuda ja kasta sellega kord nädalas nii toa- kui aiataimi.
Samuti ei pea ära viskama mineraalvett, mis on joogiks jäänud seisma. Selle looduslik mineraalainete sisaldus võib pakkuda taimedele väärtuslikku lisatoitu. Nii saab kasutamata jäänud veele anda uue ja kasuliku otstarbe ning toetada samal ajal oma aia ja toataimede kasvu.
