Lase maapinnal hingata

Säilita elurikkus ja kasuta mulda vee hoiustajana.

Meie jalge all elavad triljonid organismid, kes vajavad ellujäämiseks vett ja õhku. Kui maapind kaetakse vett ja õhku mitteläbilaskva kihiga, näiteks asfaldiga, ei saa need organismid enam vajalikke ressursse. Avatud pinnad soodustavad tervemat maa-alust ökosüsteemi ja parandavad taimede kasvu maapinnal. Sademed, aurustumine ja kogumine moodustavad toimiva veeringe. Suletud pinnad häirivad seda tsüklit, põhjustades vihmavee äravoolu kanalisatsiooni, mis võib viia üleujutuste või ülekuumenemiseni. Aia kõnniteedel aitab probleeme leevendada läbilaskvate materjalide, nagu puiduhakke, killustiku või avatud pooridega kivide kasutamine.

Muld toimib vee hoiustajana

Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu tugevad vihmasajud või pikad põuaperioodid, sagenemise tõttu on üha olulisem hallata vihmavett aias. Avatud pinnas suudab vihmavett hästi imada ja salvestada, ülejääk imbub põhjaveekihtidesse, lõpetades veeringe.

Kui pinnas on kaetud mitteläbilaskva kihiga (nt sillutuskividega), voolab vihmavesi kasutamata kanalisatsiooni või põhjustab üleujutusi mujal. Vesi kaob mullast, taimedelt ja põhjavee tekkeks. Seetõttu peaks iga aia eesmärk olema veeringe sulgemine ja vihmavee säilitamine aia süsteemis.

Organismide mitmekesisuse säilitamine mullas

Maapinna katmine katkestab õhu ja gaaside vahetuse mulla ja atmosfääri vahel. Lugematud mullas elavad organismid hukkuvad vihmavee ja gaasivahetuse kadumise tõttu. See vähendab mulla viljakust, sest viljakus tekib ainult mitmekesise organismide koosluse töö tulemusel.

Mida saavad aednikud teha?

Kujunda kõnnitavad aiaosad (istumispaigad, mängualad jne) loodussõbralikult, kasutades puiduhaket, läbilaskvat killustikku, muruvõrke jne.
Vähenda kaetud kõnniteid...

... kitsendades nende pindala, sest iga aiatee ei pea olema kõnnitee laiune.
... piira neid vaid teatud radadele, nt komposti juurde, ja kasuta võimalusel üksikuid astmekive.
... silluta peamised rajad maja ümber hingava poorse kiviga või naturaalse sillutisega, kasutades segu: 30% pealmist mulda ja 70% liiva. Tiivulised putukad saavad siin pesitseda, taimed idanevad pragudes, luues harmoonilise segu kivist ja rohelusest.

Erilahendus: Rohekatuse rajamine

Rohekatuseid saab luua, et kompenseerida hoonete ja garaažide põhjustatud mitteläbilaskvaid pindu. Need alad pakuvad usaldusväärset elupaika paljudele taimedele ja loomadele, muutes tühjad pinnad elurikkaks. Lisaks toimivad need katused puhvrina äärmuslike ilmastikunähtuste korral, kogudes vihmavett ja parandades mikrokliimat aurumise kaudu kuumalaine ajal. Haljastus toimib ka lisaisolatsioonina, hoides hooned suvel jahedana ja vähendades talvel soojuskadu.

Rohekatuse rajamiseks tuleb esmalt uurida hoone kandevõimet ja küsida nõu professionaalidelt drenaaži, substraadi ja taimede valiku osas. Praktiline teostus ja hilisem hooldus (peaaegu olematu) on võimalik ise teha. Väiksemad pinnad, nagu prügikastide katted või jalgrattakuurid, saab haljastada täiesti iseseisvalt, kasutades loovust. Ja pea meeles: iga ruutmeeter roheala loeb!

Nipp: Isegi samblavaip suudab endasse koguda umbes 15 liitrit vett ruutmeetri kohta.