Kui soovid kasvatada lilli või köögivilju, on taimede varustamine toitainetega üks osa nende kasvatamisest. Lisaks kaubanduslikele väetistele kasutatakse ka kodustes tingimustes valmistatud väetisi. Need võivad sisaldada taimede kasvuks vajalikke toitaineid, näiteks fosforit, kaaliumi ja lämmastikku. Isetehtud väetisi saab valmistada erinevatest materjalidest ning kasutada vastavalt taimede ja mulla omadustele. Enne kasutamist tasub hinnata nende sobivust konkreetsele kasvukohale ja taimeliigile.
Kasuta muruniidet
Paljudes aedades koguneb muruniidet rohkem, kui kompostis ära kasutada jõuab. Üks võimalus muruniite kasutamiseks on laotada see lillepeenardele ja köögiviljalappidele multšina. Multšikiht aitab vähendada vee aurustumist mullapinnalt ning laguneb aja jooksul mullas.
Muruniidet võib kasutada otse muruniiduki kogumiskastist. Enne kasutamist on soovitatav veenduda, et niites ei oleks umbrohtu ega seemneid.
Muruniite lagunemisel lisandub mulda orgaanilist ainet. Muruniidet saab kasutada multšina või segada pinnasesse. Selleks sobib näiteks GARDENA combisystem käsikobesti.
Muruniite roiskumise vältimiseks ei tohiks värskelt laotatud multšikiht olla paksem kui 3–5 cm. Enne kasutamist võib niitel lasta lühikest aega närbuda. Vajadusel saab hooaja jooksul lisada uut multšimaterjali.
Kasutatud kohvipaks aias
Kasutatud kohvipaksu kasutatakse sageli aias orgaanilise materjalina. Kohvipaks sisaldab muu hulgas lämmastikku, fosforit, kaaliumi ja teisi mineraalaineid.
Kogu kasutatud kohvipaks kokku, laota see näiteks ajalehele ning lase kuivada. Nii on seda hiljem lihtsam taimede ümber kasutada. Kohvipaksu võib lisada peenardesse, pottidesse, aiavaasidesse ja toataimede kasvumulda.
Kohvipaksu kasutamise sagedus sõltub taime liigist ja kasvutingimustest. Toataimede puhul võib kohvipaksu kasutada harvemini, aias kasvavate taimede puhul vastavalt vajadusele. Kohvipaksu võib puistata õhukese kihina mullapinnale ja segada seejärel kergelt pinnasesse.
Poti- ja konteinertaimede puhul võib kohvipaksu lisada istutamise ajal kasvumulda. Kohvipaksu võib kasutada ka komposti koostisosana.
Kohvipaksu kasutatakse sageli rooside, pelargoonide, inglitrompetite, oleandrite, hortensiate, rododendronite ja asaleate kasvualadel. Kohvipaks laguneb aja jooksul ning lisab mulda orgaanilist ainet.
Orgaanilised materjalid aias
Hobusesõnnikut ja kõrvenõgest kasutatakse sageli aias orgaanilise materjali allikana. Enne kasutamist töödeldakse neid tavaliselt veega ning lastakse teatud aja jooksul laguneda või käärida.
Hobusesõnnikust valmistatud vedelikku saab teha, segades hobusesõnnikut veega ning lastes segul mitu nädalat seista. Valmis segu lahjendatakse enne kasutamist veega. Hobusesõnnikut võib kasutada ka otse mullas, segades selle pinnasesse taimede läheduses.
Kõrvenõges sisaldab lämmastikku ning seda kasutatakse sageli taimsete kääritatud tõmmiste valmistamiseks. Kõrvenõgeselehed segatakse veega ja jäetakse käärima, kuni vedelik tumeneb ja vahutamine lõpeb. Enne kasutamist lahjendatakse saadud vedelik veega.
Kõrvenõgese tõmmist kasutatakse mitmesuguste aia- ja toataimede kasvualadel. Kasutamise sobivus sõltub taimeliigist, kasvutingimustest ja kasutuskogusest.
Ka kartulite keeduvett ja kasutamata jäänud mineraalvett kasutatakse mõnikord aias kastmisveena. Enne kasutamist tuleb kartulite keeduvesi jahutada.
