Kas kõrvitsasupp või kõrvitsakook; Selle klassikalise sügisköögiviljaga saate valmistada palju maitsvaid retsepte. Ja muidugi peaksid tohutud oranžid kõrvitsad olema valmis Halloweeni nõidade ja kummituste kõrghooajaks! Selleni on palju aega, kuid selleks, et maitsvad kõrvitsad oleksid sügiseks õigeks ajaks koristamiseks valmis, peaksite neid kasvatama aprilli keskel.
Enne külvamist tasub kõrvitsaseemneid hoida üleöö soojas vees, et need paisuksid ja idanemine oleks kiirem. Ettekasvatamiseks sobib 10–12 cm läbimõõduga pott. Igasse potti külvatakse kaks kõrvitsaseemet. Selleks täidetakse pott mullaga nii, et ülemise servani jääb umbes sõrmelaiune vahe. Nii jääb kastmisel piisavalt ruumi veele ning see ei voola üle poti ääre.
Seemned tuleks mulda suruda umbes 2 cm sügavusele, terav ots suunaga allapoole. Seejärel asetatakse pott valgusküllasele aknalauale. Sobivates tingimustes ilmuvad esimesed tõusmed juba mõne päeva pärast. Kõrvitsaseemnete idanemiseks on ideaalne temperatuur 20–25 °C. Noorte taimede edukaks kasvuks on oluline tagada neile ühtlane soojus ja piisavalt valgust. Kui idulehtede järel ilmuvad esimesed pärislehed ning taimed on kasvanud poti servani, eemaldatakse tavaliselt kahest taimest nõrgem. Nii jääb kogu kasvuruum ja toitainete varu tugevamale taimele, mis istutatakse hiljem aeda. Soovi korral võib potis kasvama jätta ka mõlemad seemikud ja istutada need hiljem eraldi kasvukohtadele.
Pärast öökülmapühakute aja möödumist mai keskpaigas on öökülmaoht tavaliselt väike. Siis võib ettekasvatatud kõrvitsataimed istutada päikeselisse kasvukohta aias. Kõrvitsad kasvavad hästi ka suures anumas, kui selle maht on vähemalt umbes 30 liitrit ning taimi kastetakse ja väetatakse regulaarselt. Peenras kasvatamiseks sobib toitainerikas ja vett hästi läbilaskev aiamuld. Enne istutamist tasub kasvukoht põhjalikult ette valmistada ning mulda lisada umbes 5–10 liitrit komposti. Kõrvitsataimede vahele tuleks jätta vähemalt ühe meetri laiune vahe, et igal taimel oleks piisavalt ruumi kasvada. Kuna kõrvitsad vajavad palju vett, tuleb neid kogu kasvuperioodi jooksul regulaarselt kasta. Toitainete vajaduse katmiseks võib taimi aeg-ajalt väetada ka mineraalväetisega. Kogu hooaja jooksul kulub väetist ligikaudu 30–50 g ruutmeetri kohta.
Saagikoristuse aeg jõuab tavaliselt septembri lõpus, sügise alguses. Kõrvitsa küpsust on lihtne kontrollida – koputa sõrmenukkidega kõvale koorele. Kui kõrvits kõlab õõnsalt, on see koristamiseks valmis. Kõik viljad tuleks kindlasti ära korjata enne esimeste öökülmade saabumist.
