Niipea kui ilmad jahedamaks muutuvad, soovitatakse külmetuse peletamiseks kuuma sidrunijooki. Kuid see paneb mõtlema:
Kas sidrunipuud saab kasvatada seemnest?
Jah, sidruniseemnest võib täiesti edukalt sidrunipuu kasvatada. Siiski tuleb arvestada, et nagu kõigi seemikute puhul, ei pruugi uus taim olla täpselt samasugune kui emataim. Seemnes on nii „ema“ kui ka „isa“ geneetiline materjal, mistõttu võivad tulevase puu omadused erineda.
Just seetõttu paljundatakse sidruni- ja teisi tsitrusesorte tavaliselt pookimise teel. Nii säilivad soovitud sordi omadused, sest valitud sordi oks ühendatakse spetsiaalse pookealusega.
Kuigi tsitruseseemned idanevad sageli üsna hästi, võivad seemnest kasvatatud puud hakata vilja kandma alles paljude aastate pärast. Samuti ei saa ette ennustada, millise suuruse, maitse või kvaliteediga viljad lõpuks valmivad. Samas juhtub mõnikord ka seda, et seemnest kasvatatud taimed annavad väga sarnaseid vilju algse sordiga – seega tasub katsetada.
Idanemist aitab soodustada seemnete külmaperiood. Selleks võib seemneid hoida umbes kaks nädalat külmkapi köögiviljasahtlis temperatuuril 1–5 °C.
Seemned tasub külvata veebruari lõpus või märtsi alguses, kui päevad muutuvad pikemaks ja valgust on rohkem. Parimad idanemistingimused on valgusküllane kasvukoht ning ühtlane temperatuur umbes 21–25 °C. Noored taimed vajavad edaspidigi võimalikult palju valgust.
Pole midagi vahvamat kui näha esimesi idulehti mullast välja sirutumas ja väikese sidrunipuu kasvamist oma silme all.
Tsitruspuude talvitamine
Tsitruspuude talvitamine võib olla veidi keerukas ning just sellega tekib kõige rohkem küsimusi. Üks levinumaid muresid on lehtede varisemine talve lõpus, mis on enamasti seotud ebasobivate kasvutingimuste või hooldusvigadega.
Tsitruspuude vajaduste mõistmine
Tsitruspuud pärinevad troopilistest ja lähistroopilistest piirkondadest, kuid suudavad kohaneda ka Vahemere kliimaga, kus temperatuur võib talvel langeda nulli lähedale või isegi veidi alla selle. Sellest tuleneb ka üks olulisemaid põhimõtteid nende kasvatamisel: tsitruspuud vajavad palju valgust nii suvel kui ka talvel, sarnaselt oma looduslikule kasvukeskkonnale.
Talvisel hooldusel muudab olukorra keerukaks see, et valgus ja temperatuur on omavahel tihedalt seotud. Mõlemad mõjutavad taime ainevahetust ning peavad olema tasakaalus.
Lihtsalt öeldes kehtib järgmine põhimõte:
- mida rohkem valgust taim saab, seda kõrgem võib olla temperatuur;
- mida soojem on kasvukoht, seda rohkem valgust taim vajab.
Kui talvel on tsitruspuul liiga soe, kuid valgust napib, tekib probleem. Taim kulutab ainevahetuse käigus rohkem energiat, kui ta vähese valguse abil fotosünteesi teel suudab toota. Sisuliselt hakkab ta kasutama oma varuaineid ning võib selle tulemusel nõrgeneda ja lehti langetada.
Seetõttu on tsitruspuude talvitamiseks tavaliselt parim lahendus jahe, kuid väga valgusküllane kasvukoht. Samuti on oluline ruumi aeg-ajalt tuulutada, vältides siiski külmakahjustusi.
Meie laiuskraadidel on valgusepuudus talvel suurim väljakutse. Kui troopilistes piirkondades võib keskpäevane valgustugevus ulatuda üle 190 000 luksi, siis talvises Põhja-Euroopas on isegi väga valgusküllased kohad sellest kordades hämaramad. Väikeses kasvuhoones või oranžeriis võib valgustugevus ulatuda umbes 10 000 luksini, kuid tavapärases talvituskohas akna lähedal jääb see sageli vaid umbes 1 000 luksini. Eluruumides on valgust tavaliselt veelgi vähem.
Just seetõttu võib tsitruspuude talvitamine olla paras väljakutse – taimede loomulik valgusvajadus on talvel märksa suurem, kui meie tingimustes pakkuda suudame.
Nüüd, kui tsitruspuude vajadused on selgemad, saab edasi vaadata praktilisi talvitamisvõtteid.
Kolm toimivat viisi tsitruspuude talvitamiseks
Praktikas on end õigustanud kolm erinevat talvitamisviisi:
A. Hoia tsitruspuud kasvuhoones, talveaias või oranžeriis, kus on palju valgust ja stabiilsed tingimused.
B. Talvita puud valgusküllases kohas temperatuuril 5–10 °C. Ruumi tuleks regulaarselt tuulutada ning päikeselistel talvepäevadel võib olla vajalik taime varjutada, eriti lõunapoolsete akende juures alates jaanuari lõpust.
C. Talvita puud väga valgusküllases kohas temperatuuril 16–20 °C.
Kolmas variant on sageli kõige keerulisem. Selliseid tingimusi on kodustes oludes raske tagada, sest talvine loomulik valgus on piiratud ja eluruumide temperatuur püsib tavaliselt vähemalt 21 °C juures. Jahedamad ruumid, näiteks harvem kasutatavad toad või koridorid, sobivad paremini. Ka seal tuleks puu paigutada võimalikult akna lähedale.
Temperatuuri tähtsus
Lehtede varisemist põhjustab sageli mitte ainult liigne kastmine, vaid ka suur temperatuurierinevus juurte ja võra vahel. Aednikud nimetavad seda olukorda vahel kujundlikult „kuum pea, külmad jalad“ või vastupidi „soojad jalad, külm pea“.
Näiteks võib puu asuda 21 °C temperatuuriga toas, kuid pott seisab märksa jahedamal põrandal, mille temperatuur on vaid 16–18 °C. Sellisel juhul töötavad juured aeglasemalt kui lehed ning taim satub stressi, mille tagajärjel võib hakata lehti langetama.
Probleemi aitab leevendada poti isoleerimine külmast põrandast. Selleks võib kasutada ratastega taimealust, kõrgendatud potihoidjat või asetada poti alla paksu soojustusmaterjali, näiteks vahtpolüstüreeni.
Võimalik on ka vastupidine olukord. Kui pott asub põrandaküttel, võivad juured soojeneda 20–28 °C-ni, samas kui võra temperatuur jääb madalamaks. Sel juhul muutuvad juured lehtedest aktiivsemaks ning taim võib samuti stressi tõttu lehti maha visata.
Mida paremini mõista tsitruspuude vajadusi talveperioodil, seda lihtsam on neile sobivad tingimused luua. Oluline on leida tasakaal valguse, temperatuuri ja kastmise vahel ning jälgida, kuidas taim muutuvatele tingimustele reageerib. Nii on võimalik ennetada probleeme või neile kiiresti lahendus leida ning aidata tsitruspuul kevadeni heas seisukorras püsida.
Väetamine ja kastmine talvel
Valguse ja temperatuuri omavaheliste seoste mõistmine on tegelikult lihtsam kui õigete väetamis- ja kastmisvõtete järgimine külmal aastaajal.
Tsitruspuid ei tasu väetada septembrist veebruarini. Kui taim talvitub jahedates tingimustes (eespool kirjeldatud variant B), võib väetamisega oodata isegi märtsini. Rauapuuduse tunnuseks on sageli kollased lehed, mille rood jäävad roheliseks. Sellisel juhul võib kasutada rauda sisaldavat väetist.
Kastmiseks sobib pehme ja toasoe vesi. Kareda vee kasutamine võib põhjustada rauapuudust. Soojemates talvitustingimustes tuleb kasta ettevaatlikult ning vältida nii ülekastmist kui ka vee kogunemist poti põhja. Tsitruspuud kannatavad märksa sagedamini liigniiskuse kui põua käes. Jahedas talvituskohas tuleks hoida muld pigem kuivemapoolne, kuid siiski kergelt niiske. Mullapall ei tohiks täielikult läbi kuivada, kuid samas ei tohi taim seista läbimärjas mullas.
Hoia puud võimalikult kaua õues ja vii see kevadel varakult tagasi õue
Tsitruspuu võiks sügisel jääda õue võimalikult pikaks ajaks ning kevadel tuleks see viia tagasi õue niipea, kui ilmastikuolud seda võimaldavad.
Eriti talve lõpus ja varakevadel võib puu paigutada õue kaitstud kasvukohta. Vältida tuleks siiski kohti, kus öised ja päevased temperatuurid erinevad väga palju, näiteks kui öösel on temperatuur umbes 5 °C, kuid päeval tõuseb see 20–25 °C-ni.
Enne taime siseruumidesse viimist tasub see põhjalikult puhastada ning teha kõik võimalik, et teod, lehetäid või muud kahjurid ei pääseks koos taimega talvituma. Vajadusel võib puu sel ajal tagasi lõigata. Liialt tihe võra tasub harvendada, et valgus pääseks paremini taime sisemusse.
Jaanuari lõpus tuleks juba tähelepanelikult jälgida võimalike kahjurite ilmumist, sest sel ajal suureneb nende levikuoht. Esimestena ilmuvad tavaliselt kilptäid ja villtäid. Lehetäid lisanduvad enamasti märtsi jooksul.
Soovime edu tsitruspuude talvitamisel!
Veel üks nõuanne
Kui soovid väikest ja dekoratiivset tsitruspuud, mis talub talvel paremini soojemaid ja mõnevõrra vähem valgusküllaseid tingimusi, võiksid kaaluda kumkvaadi (Fortunella) kasvatamist. See liik kohaneb selliste tingimustega sageli paremini kui paljud teised tsitruspuud.
