Elurikkus vajab kõdupuitu

Surnud puit on aiaökosüsteemide oluline osa, kuna see pakub elupaika erinevatele loomadele, taimedele, seentele, samblikele ja vetikatele.

Kõdupuit on oluline osa aia ökosüsteemist, sest see pakub elupaika paljudele loomadele, taimedele, seentele, samblikele ja vetikatele. Need liigid kasutavad surnud puitu varjupaigana, talvitumiseks, sigimispaigana ja toiduallikana. Kuna puidu täielik lagunemine ja muutumine kõdupuiduks võtab aastaid, pakub see usaldusväärset elupaika paljudele liikidele kuni lagunemisprotsessi lõpuni.

Liikide mitmekesisus kasvab koos puidu vanusega, seetõttu tasub alles jätta vanad, ilmastiku poolt kulutatud oksad ja tüved. Kui oksahunnik on lagunemise tõttu vähenenud, lisa sinna uusi oksi, et säilitada elupaikade järjepidevus.

Kõdupuit meelitab erinevaid organisme sõltuvalt aia kujundusest ja asukohast (varjuline/päikeseline, kuiv/niiske). Roomajad ja sipelgad eelistavad näiteks päikeselisemaid ning kuivi kohti.

Kõdupuit loob ühenduse eri elupaikade vahel. Näiteks oksahunnikud varjus või puutüved tiigi ääres meelitavad konni, kärnkonnasid ja vesilikke, sest nad vajavad eluks nii vett kui maad.

Kuidas kõdupuitu aias kasutada:

Kõdunenud puud, kännud ja põõsaste juured
Langenud puutüved peenarde või teeradade äärtes
Oksade ja tüveosade kunstipärane paigutus
Oksahunnikute loomine
Oksavõsa punumine privaatsus- või piirdehekiks (lisage ronitaimi roheluse suurendamiseks)
Puiduhakke kasutamine radadel või mänguvahendite (kiiged jne) aluspinnana

Nõuanne: Kui puidumaterjal (nt oksahunnik) on kord paigutatud, tuleks see jätta täiesti puutumata ega ümber tõsta või purustada, sest ainult nii saab lagunemisprotsess täielikult toimuda.

Puidu lagunemise kolm peamist etappi:

Asustamisfaas: Pioneerputukad, nagu mardikad, ning seened asustavad puidu, toituvad sellest ja loovad käike. Puit hakkab juba mikroobsel tasandil lagunema.
Lagunemisfaas: Seened ja bakterid lagundavad puitu järk-järgult, lisanduvad uued putukaliigid.
Humifitseerimisfaas: Puit laguneb aeglaselt ja muutub mullaks. Mullas elavad organismid, nagu vihmaussid, teod, puugid ja tuhatjalgsed, tungivad lagunevasse puitu ja aitavad seda edasi lagundada. Seened lagundavad puidu tselluloosi ja sideaineni. Lõpuks muutub lagunev puit huumuseks tänu lugematutele organismidele.

Puidu lagunemine on aeglane protsess, mis võtab erineva aja sõltuvalt puiduliigist ja mikrokliimast (temperatuur, niiskus).