Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Umbrohtude hävitamine looduslikul meetodil

Vähestele aiaomanikele meeldivad umbrohud. Kuid isegi siis, kui probleem on tõsine, ei ole veel põhjust haarata keemiliste taimemürkide järele. Umbrohtusid saab hävitada ka mahedamal moel. Nii kindlustad selle, et ei kahjusta teisi elusorganisme ega keskkonda. Kui hindad aeda, mis on loodusega harmoonias, peaksid kindlasti vältima sünteetilisi kemikaale. Saksamaal on mõnedel puhkudel kemikaalide kasutamine juba keelatud. Näiteks ei tohi neid kasutada sillutatud või kattega pindadel (näiteks garaaži sissesõitudel), kuna ohtlikud ained võivad sealt sattuda põhjavette.

Võililled, nõgesed ja teised umbrohud ei ole aias teretulnud, sest nad võistlevad kultuurtaimedega toitainete, valguse ja vee pärast. Kuna umbrohud on suurepärased kohanejad, saavad nad hakkama igasugustes tingimustes. Kui tead, millist mulda umbrohud eelistavad, on palju lihtsam nende levikut ennetada. Nõgesed armastavad kõrge lämmastikusisaldusega ning toitainerikast maad, tulikad eelistavad püsivalt niisket pinnast ning harilik orashein kasvab eriti hästi tihkel mullal.

Umbrohud jaotatakse paljunemise alusel laias laastus kahte rühma – vegetatiivselt paljunevad ja seemnetega paljunevad. Selleks, et umbrohtusid tõhusalt ja püsivalt aiast eemal hoida, peaksid teadma, millisesse rühma mingi umbrohi kuulub.

Seemnetega paljunevad umbrohud

Seemnetega paljunevad taimed õitsevad reeglina suvel. Nad toodavad korraga nii palju seemneid, et neid jätkub mitmeks aastaks. Iga kord, kui maad kaevatakse, satuvad uued seemned maa pinnale ja hakkavad idanema. Seemnetega paljunevate taimede õitseajal niitmine soodustab taimede kasvu ning tulemuseks on soovitule täiesti vastupidine tulemus. Parem on lükata kevadist külvi- ja istutusaega 2–3 nädala võrra edasi. Siis saab selleks ajaks juba idanenud umbrohud enne külvi tegemist hävitada. Selleks piisab maa kobestamisest käsikultivaatoriga või soovimatute paharettide käsitsi väljajuurimisest. Kui umbrohud pole veel õitsenud, saab neid kasutada komposti tegemiseks. Tüüpilised seemnetega paljunevad umbrohud on harilik hiirekõrv, vesihein, hanemalts ja süstlehine teeleht.

Vegetatiivselt paljunevad umbrohud

Vegetatiivselt paljunevad umbrohud paljunevad peamiselt maa-aluste juurte ning vähemal määral ka seemnete abil. Kui mulda jääb kas või väike juuretükike, kasvab sellest peagi uus taim. Vegetatiivselt paljunevaid umbrohtusid ei saa kasutada komposti tegemiseks, sest pole kindel, et nende juured komposteerimisprotsessi käigus hukkuvad. Tüüpilised vegetatiivselt paljunevad umbrohud on kõrrelised, võililled ja harilik orashein.

Soovitame vältida keemilisi taimemürke ning kasutada selliseid järeleproovitud meetodeid nagu rohimine, multšimine ja leegitamine. Kui umbrohtu on tõesti palju, ei ole rohimine praktiline. Reeglina on pindmise juurestikuga umbrohtusid kerge eemaldada. Multšimine töötab põhimõttel „kus pole valgust, pole ka kasvu“ ning on hea viis umbrohud kontrolli all hoida. Kui muld on kaetud, ei saa umbrohud levida. Leegitamine on samuti tõhus meetod umbrohtude hävitamiseks. Seda eriti kohtades, mida ei saa kõblata. Leegitamist peaksid tegema siiski ainult kogenud aednikud, kuna see kahjustab mullaorganisme. Kuumust antakse vaid mõni sekund, kuid umbrohud hävivad juba paari päevaga.

Pea meeles, kõik umbrohud ei ole alati halvad. Umbrohtude hulka kuuluvaid võilill ja nõelohakas on nn „pioneertaimed“. Nende tugevad juured õhustavad mulda ning toovad toitaineid alumistest kihtidest üles, tehes pinnase teistele taimedele elamiskõlbulikuks. Mitmed umbrohud on kasulike putukate ja lindude toiduallikaks. Seetõttu tuleks alati hoolikalt kaaluda, kas ja kus on umbrohud tõesti nuhtluseks, et taimede hävitamine toimuks vaid vajalikus kohas.

Kommentaarid