Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Tere tulemast tagasi aeda!

Septembri alguseks on lapsed tagasi koolis ning täiskasvanud tööl. Hakkab pihta „normaalne“ elu. Kes hoolitses sinu aia eest siis, kui sina puhkusel olid? Siin toome ära pool tosinat üksikasja, millele praegusel aastaajal oma „rohelises elutoas“ tähelepanu pöörata.

Mida teha aias hilissuvel

Õitsevad taimed

Mitmed peenralilled ning potitaimed õitsesid augustis ning hakkavad nüüd uuesti õitsema. Kui petuuniaid kergelt pügada, ergutab see taimi kasvama ja uusi õiepungi moodustama. Veelgi olulisem on anda neile piisavalt toitaineid, et taimed saaksid rikkalikult õitseda ning kasvada. Praegu on väga oluline hetk. Puhkuse ajal ei pruukinud su taimed vedelväetist saada. Ka pika toimeajaga väetised on tavaliselt selleks ajaks ära kasutatud, kuigi teoreetiliselt peaks neist jätkuma septembri või oktoobrini. Miks? Sooja ja niiske ilmaga lagunevad väetisegraanulid kiiremini kui planeeritud ning taimed kasutavad vabanenud toitained ära. Toitainete puuduse tunneb ära sellest, kui taimed ei õitse ning lehed on ebaharilikult heledad. Alumised lehed kipuvad sageli kolletuma, kuigi taimi kastetakse piisavalt. Regulaarne vedelväetisega kastmine toimib esmaabina, seejärel võiks lisada ka tahket väetist. Kui suvelilled ei ole enam nii kenad, et nende eest tasuks hoolitseda, võib nad asendada hilissuviste ja sügiseste lilledega. Praegusel aastaajal sobivad maja ümbruse kaunistamiseks eerikad, lamav talihari, krüsanteemid, kõrrelised, emajuured ja paljud teisted taimed.

Mahakukkunud puuviljad

Õunapuude alt leiab nüüd maha kukkunud õunu. On mitu varianti, mida nendega peale hakata. Kui plekid välja lõigata, saab pooltooreid vilju kasutada köögis. Viljad, mis selleks ei kõlba, tuleks kokku riisuda ning koos biolagunevate jäätmetega ära visata. Kui viskad sellised õunad kompostihunnikusse, hakkavad need seal herilasi ligi meelitama. Ussitanud viljades peidavad ennast õunamähkuri vastsed, kes talvituvad mullas. Kevadel ronivad emased õunapuu õitele ning nakatavad tulevased viljad. Et õunamähkuri vastseid ei saaks sinu kompostihunnikus talvituda, oleks mõistlikum maha langenud puuviljad koos biolagunevate jäätmetega ära visata. Teine võimalus on kaevata kahe labidalehe sügavune auk ning viljad maha matta. Nopi ploomi- ja kreegipuudelt ära puu otsa jäänud hallitanud viljad. Hallitanud viljad sisaldavad tuhandeid seenespoore, mis võivad nakatada tulevase aasta saagi.

Lindude pesakastid

Lindude pesitsusaeg on läbi, nüüd on paras aeg pesakaste puhastada. Koos vanade pesadega kõrvaldad parasiidid, kes muidu jääksid kasti talvituma, ning teed ruumi uue pesa jaoks. Ilupõõsastesse ja puudele tehtud pesad tuleks samuti ära korjata, sest kaks aastat järjest linnud neid ei kasuta. Pesakaste puhastades ole hoolikas, et sa kogemata ei hävitaks pesi, kus on end sissse seadnud pähklinäpid. Varjulistesse kohtadesse tasuks riputada nahkhiirekaste, et suurvidevlased ja väike-sagarninad saaksid juba praegu ennast talveks sisse seada.

Murud

Ja taas kord on aeg muru eest hoolitseda. Et muru talvele hästi vastu paneks, tuleks seda praegu sügisväetisega väetada. Sügisväetis sisaldab lisaks teistele toitainetele lämmastikku ning kaaliumi. Väetis on valmistatud selliselt, et lämmastik vabaneb väga aeglaselt ja ei uhuta märja talve puhul välja. Just väljauhtumise kartuses ei tohiks sügisel ja talvel kasutada kevad- ja suveväetisi. Väetises sisaldub kaalium tõstab murutaimede vastupanuvõimet talvekülmale, aeglane lämmastiku vabanemine kindlustab selle, et taimedel oleks piisav lämmastikuvaru ning nad saaksid kohe kevadel hooga kasvu alustada. Väetis sisaldab sageli ka rauda, mis muudab muru roheliseks ning ei lase värvil tuhmuda. Sügisväetise andmiseks sobib kõige paremini kuiv päev, millele järgneb vihm, mis viib väetise kohe taimede juurteni.

Juurviljapeenrad

Kindlasti tuleks enne puhkusele minekut aiamaalt võimalikult palju saaki ära koristada, et äraolekul seal midagi mädanema ei hakkaks. Suve viimased ja sügise esimesed nädalad tuleks kasutada uute aedviljade ja ürtide istutamiseks. Veel on sobiv aeg külvata kurgirohtu, aedkressi, mungalille ning tilli. Aedviljadest võib külvata spinatit, redist, põldkännakut ning salatit. Ettekasvatatud taimedest võib praegu istutada nuikapsast, endiiviat ning hiliseid salatisorte.

Lillesibulad

Praeguse aastaaja kõige mõnusam töö on kahtlemata lillesibulate istutamine. Igas väikeses pruunis sibulas on peidus tulevane kevadine õis. Ostes vali alati suuremad sibulad, sest need õitsevad paremini. Kõige soodsamad on aga tavaliselt just väiksemad sibulad. Linna servas ja maapiirkondades on sageli probleeme uruhiirtega. Seal on mõistlikum kasutada sibulate istutamisel plastist istutuskorve, mis ei lase hiirtel sibulaid ära süüa. Muidu istutad hoopis hiirtele talvevarusid. Sibulate istutamise rusikareegel (mõõdetuna tipust mitte kannast): sibul tuleks istutada kahe sibula kõrguse sügavusele. Kui eelistad istutada sibullilli pottidesse, mitte klumpidesse, võid kasutada „võileiva“ meetodit ehk istutada erinevad sordid kihtidena üksteise peale. Näiteks nartsissid kõige alla, siis minitulbid, hüatsindid ja kõige peale veel mingeid kevadlilli. Kui arvestad sibulate istutamisel erinevate liikide õitsemisaegu (vaata juhendist), siis õitsevad erinevad kihid üksteise järel, tekitades ilutulestiku efekti. Sama efekti võib saavutada ka ühe liigi või ühe sordiga. Selleks tuleb istutada kaks kuni neli kihti sibulaid 10–14 päevase vahega.

Kommentaarid