Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Taga kasv ja õitseng oma aias tegutsedes juba jaanuaris

On südatalv ja hobiaednikul ei ole oma aiakuningriigis kuigi palju teha. Siiski, kui soovid ka praegu midagi teha, siis on üks töö, mida saab alustada – seemnete külvamine.

Mõningad aedvilju, nagu käharkapsast, lillkapsast ja salatit, saab sisetingimustes juba jaanuaris kasvatama hakata. Kui sul jäi eelmisest aastast seemneid üle, siis võid neist siledaleheliste sortide seemneid ära kasutada, kuid tee neile esmalt idanemistest. Selleks niisuta salvrätik või majampidamispaberitükk, laota sellele mõned seemned ja jälgi, kas need hakkavad mõne aja pärast idanema.

Nõuded ettekasvatuseks

Praegu võib hakata ette kasvatama mõningaid suvelilli. Kui tahad näiteks kurerehasid või sultan-lemmaltsa ise kasvatada, siis tuleks alustada praegu. Pea meeles, et kui soovid suvelilli ette kasvatada, läheb sul vaja kas talveaeda, kasvuhoonet või piisavalt arvul sooje aknalaudu. Kui ruumi napib, on mõistlikum jätta aedviljade ja rõdutaimede kasvatamine professionaalidele.

Talvise taimede ettekasvatamise kõige suuremaks probleemiks on tavaliselt päeva- ja päikesevalguse vähesus. Vähese valguse tõttu kasvavad taimed nõrgad ning venivad välja. Väga väikeseid seemneid ning valgusidanevate taimede seemneid kasvusubstraadiga ei kaeta ning nendega tuleb olla eriti tähelepanelik. Et külv ei tuleks liiga tihe, soovitame segada seemned liivaga. Parim idanemistemperatuur on 14–18 °C. Hoolitse, et seemned saaksid piisavalt valgust ja õhku. Kui seemned on idanenud ja esimesed pärislehed tekkinud, on aeg liiga tihedalt asetsevad seemikud laiali pikeerida.

Stratifitseerimist vajavate seemnete idandamine

Lumerooside, flokside, käokingade ja emajuurte seemned vajavad idanemiseks külma. Külmtöötlus lagundab seemnetes olevad idanemisinhibiitorid. Selliste taimede hulka kuuluvad ka meie pärismaised kibuvitsad. Külmad jaanuaripäevad on parim aeg seemned mulda panna. Tärganud seemikuid tuleks hoida 2–4 nädalat soojal aknalaual ja istutada siis aeda põõsaste alla. Seal kasvavad nad järgmised 6–8 nädalat 0–5 kraadise temperatuuri juures. Üks peamisi taimede ettekasvatamisel ilmnevaid muresid on vähene valgus. Teine oht on see, et lumeta talvel nokivad linnud seemned ära. Hoolitse, et seemikute muld läbi ei kuivaks (kasta neid!)

Pistikutega paljundamine

Teine viis taimi paljundada on vegetatiivne paljundamine ehk pistikute võtmine ja pookimine. Väga lihtne on pistikutest paljundada pajusid, verevat sõstart ja roniroose. Lõika puittaimelt umbes 30 cm pikkune kasv ning istuta see 2/3 ulatuses mulda. Muld peab olema selleks piisavalt sula. Täida istutusauk mulla ja liiva seguga ning vajuta tugevalt kinni.

Juurepistikutest paljundamine

Selliseid puittaimi nagu jaapani ülane ja vägihein paljundatakse juurepistikutega. Parim aeg selleks paljundusmeetodiks on jaanuar, eeldusel, et maa on nii pehme, et juurtele saab ligi. Lõika umbes 5 cm pikkune juurejupp ning pane see liiva ja turba seguga täidetud potti. On oluline, et juured jääksid samasse asendisse, nagu nad olid emataimel. Et juurejupi ülemist ja alumist otsa mitte segi ajada, lõika üks ots sirge ja teine kaldu. Potte peaks hoidma külmas, kuid mitte laskma läbi külmuda. Ära unusta regulaarset kastmist! Kui taimed on kevadel kasvama läinud, võid nad suurematesse pottidesse istutada, kus neil on ruumi segamatult edasi kasvada.

Taimede paljundamise juures ei ole kõige toredam mitte külvamine, vaid see, mis pärast juhtub. Kõik aiasõbrad ootavad aega, mil taimed kevadel õitsema hakkavad. Kui oled taime ise seemnest üles kasvatanud, on rõõmu topelt.

Kommentaarid