Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Sügis on seeneaeg

Seeni peetakse aia nuhtluseks, sest neist on raske lahti saada. Söödavate seente korjamine on seevastu aga iga gurmaani rõõm. Septembris ja oktoobris kerkib seeni lausa mühinal. Samas, kui sa täpselt ei tea, kust neid hõrgutisi leida, võtab seenel käimine kaua aega ning pole eriti tulutoov. Tutvustame siinkohal mõningaid tuntumaid söögiseeni nagu näiteks harilik kivipuravik (Boletus edulis), pruun sametpuravik (Xerocomus badius) ja kukeseen (Cantharelus cibarius) ning anname mõned nõuanded, kuidas seeni korjata.

Seente korjamiseks on vajalik korv, kuhu seened panna, ning nuga, millega neid lõigata. Ja ka seenemääraja tuleks kindlasti kaasa võtta. Seenile minnes võta see alati kaasa. Paha ei teeks ka luup, millega seeni, mida kohe ära ei tunne, vajadusel lähemalt vaadelda.

Kui oled alles algaja seenekorjaja, oleks hea võtta kaasa keegi, kes seeni hästi tunneb, sest algajal ei pruugi õigete seente leidmine kuigi lihtne olla. Korraldatakse ka teejuhiga seenekorjamisretki, kus on omandada seenelisele vajalikud algteadmised ning õppida ära tundma kohti, kus seened kasvavad.

Seenekorjamise põhilised reeglid:

  • Ära kunagi söö seeni, mida sa ei tunne, isegi kui nad lõhnavad meeldivalt ja maitsevad hästi. Välimus võib olla petlik ning eksperimendil kurvad tagajärjed.
  • Kui korjad tundmatuid seeni plaaniga alles kodus kindlaks määrata, kas nad on söödavad, tõmba seen koos juurtega maast üles. Muidu ei ole üldiselt vahet, kas keerad seene maast välja või lõikad jalalt maha.
  • Ära kunagi korja vanu või väga väikeseid seeni, mida on närinud loomad või mis on maast välja tõmmatud.
  • Kõige parem oleks seened kohe korjamispäeval toiduks valmistada, sest nad riknevad ruttu.
  • Ära söö tooreid seeni.
  • Kui oled seenekorjamises alles algaja, ära mine seenile üksinda.

    Kõige tuntumad söögiseened Saksamaa metsades on kivipuravikud, sametpuravikud ja kukeseened. Siinkohal toome ära nende seente lühikirjelduse.

Kivipuravik

Seeneliste armastatuim seen on harilik kivipuravik. Saksakeelne nimi Herrenpilz ehk härraste seen on pärit neist aegadest, kui metsast leitud kivipuravikud tuli anda mõisnikule.

Kivipuravik kuulub puraviku perekonda, mis on tuntud oma tiheda viljaliha poolest. Seenekübara läbimõõt võib olla 5–25 cm. Kübar on hele- kuni pähkelpruun. Torukesed kübara alumisel küljel on valged ja muutuvad seene vananedes rohekaskollasteks. Seene jalg on nuiakujuline ning kaetud peene valge võrgustikuga. Kivipuravikke kasvab kõige rohkem septembris-novembris, okaspuumetsades, kuuskede all. Reeglina kestab seente kasvuaeg esimeste öökülmade saabumise ja maa külmumiseni.

Puravikke ei tohiks enne söögiks valmistamist pesta, sest nad vettivad kergesti. Parem on nad kas pintslikesega üle harjata või puhastada majapidamispaberiga.

Sametpuravik

Nagu nimestki aru saada, kuulub ka sametpuravik puravikuliste perekonda. Sametpuraviku kübar on pähkelpruun ja kasvab 5–10 cm laiuseks. Torukesed on algselt kahvatuvalged, muutudes seene vananedes kollakasrohelisteks. Muljuda saanud koht muutub rohekassiniseks. Sametpuravikul on väga mahe, veidi hapukas maitse. Algajatel on keeruline kivi- ja sametpuraviku vahel vahet teha.

Sametpuravikud kasvavad enamasti okaspuumetsades, kuuskede ja lehiste all. Mõnikord võib neid septembrist novembrini leida ka lehtpuumetsadest.

Ettevaatust! Sametpuravikke ei tohi toorelt süüa. Nad on mürgised, põhjustades kõhulahtisust, iiveldust ja oksendamist.

Kukeseen

Kukeseeni peetakse nende maitsva viljaliha ja meeldiva lõhna tõttu delikatess-seenteks. Kukeseent leidub ka kuldkukeseenikuna. Nad on kas hele- või munakollasekollased. Kübara läbimõõt 10–15 cm. Kübar on noorel seenel kuplikujuline ning sisserullunud servaga. Seene kasvades muutub kübar lamedaks ja keskele tekib lohk. Eoslehed on samuti munakollasekarva ning katavad osaliselt ka seenejalga.

Kukeseentel on väga meeldiv, veidi aprikoosi meenutav lõhn. Nad kasvavad nii okaspuu- kui ka lehtpuumetsades. Metsalagendikelt leiab neid sageli suurte kogumitena.

Ettevaatust! Kukeseenega on väga sarnane kuld-kukeseenik. See on kergelt mürgine seen, mille söömine võib esile kutsuda seedehäireid. Kukeseeniku ja kukeseene kübarad on väga sarnased. Lähemal vaatlemisel on seentel siiski võimalik vahet teha. Kukeseeniku eoslehed kinnituvad ainult kübarale ning on reeglina tumedamad kui kübar. Kübar ise on märksa õhem. Jalg on peenike ja seest õõnes.

Kommentaarid