Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Pügamiseri

Pärast eelmist GARDENA uudiskirja saime hulga kirju, kus küsiti sügisese pügamise kohta. Kindlasti ei saa me anda ammendavat vastust, kuid mõned kasulikud näpunäited pakume siiski.

Mis tuleb ära lõigata?

– Kogu surnud ja haigustunnustega puit (pruunmädanikuga kirsioksad, viljapuu-tüvevähi kahjustused vahtratel jne.)

– Võistlevad oksad, mis hõõrduvad üksteise vastu ja põhjustavad seega koorevigastusi või mis võivad hakata hõõrduma

– Kõik, mis jääb teeradade peale ette ning võib takistada talvel liikumist

– Puitumata võrsetipud ja nende väljaarenemata pungad, äraõitsenud õied ning seemned (näiteks habeõiel, persovskial, roosidel ja buddeleiadel)

– Püsikute ja kõrreliste surnud lehed. Aga: ülekasvanud või härmatisega kaetud kõrrelised ja seemnevarred võivad olla sügis-talvises aias väga kenad vaadata, eriti kui valgustada neid GARDENA aiavalgustitega. Peale selle veedavad paljud putukad talve taimede õõnsates kõrtes ja seemnekobarates. Peaksid asja kaaluma ning võimaluse korral lõikama kuivanud varred maha alles kevadel.

Mida jätta?

Sügisel peaks lõikamisega piiri pidama. Külm kahjustab lõikekohti ja võib ka terve oksa ära võtta. Kui lõikad sügisel täpselt nii palju kui vaja ja külm võtab lõikekoha ära, ei ole sul kevadel enam ruumi talvekahjustust korrigeerida. Lõika praegu vähem, et vajaduse korral saaksid kevadel kahjustusi kõrvaldada.

Mõningad märkused populaarsemate hekitaimede kohta

Pukspuuhekk Pukspuu on igihaljas ja seega külmale vastuvõtlik. Pukspuu tuleks soovitud vormi pügada alles kevadel. Kevadel võib taime kuni vana puiduni tagasi lõigata ning ta taastub kenasti. Kui põõsas on kasvama hakanud, väeta seda ning püga alles siis, kui kasvud on umbes 5 cm pikad. Vaata ka > Hekitaimed

Tuhkpuu Roomav tuhkpuu on väga külmakindel. Tuhkpuu võib praegu hekitrimmeriga vajalikku vormi pügada. Taim talub vana puiduni tagasilõikamist, kuid seda oleks siiski parem teha kevadel. Et muuta põõsas kompaktsemaks ja parandada okste asetust, tuleks kevadel lõigata noortel taimed eelmise aasta kasvud poole võrra tagasi.

Jugapuu Talub väga hästi trimmimist, isegi kuni vana puiduni. Parem oleks, kui pügad jugapuud kevadel, sest jugapuutaimed aitavad talvel aias tuult kinni hoida ning pakuvad kaitset lindudele.

Sirel Sirelit on harva vaja pügada. Reageerib sageli pügamisele aktiivse kasvuga, mis võib tähendada pügatud kohtade võsastumist. Talub ka vana puiduni tagasi lõikamist, parim aeg seda teha on kevad.

Kui otsustad sirelit pügada, siis lõika kõik vanemad oksad ühepalju tagasi. Kui soovid kasvu ergutada, siis ära püga keskmisi oksi, vaid lõika need välja. Keskele peaks jääma kõigest 5–7 tugevamat oksa. Vanad põõsad võid vajadusel 30–50 cm kõrguselt tagasi lõigata. Põõsas taastub 2–3 aastaga.

Viigipuu Püga sügisel, sest viigipuu on külmaõrn. Järgmise aasta viljad on sügisel puul juba olemas, seega tohiks kevadel pügada ainult veidi. Peamiselt tuleks korrigeerida puu kuju ning hõrendada võra. Viigipuudele ja küdooniatele ei meeldi pügamine. Oksad ei harune, kui üheaastaseid tipuvõrseid tagasi lõigata. Üheaastaseid oksi saab ergutada hargnema vaid täpselt õigest kohast lõigates.

Kõrrelised Kõrrelisi ei pea sügisel maha lõikama. Seo nad parem kimpu ja lõika kevadel. Kokku sidumine kaitseb näiteks pamparohu südamikku talvekülmade ja niiskuse eest.

Hekid Ära püga hekki sügisel! Noored hekid: esimest korda püga mais-juunis, teist korda augustis-septembris. Vanadele hekkidele piisab ühest pügamisest pärast teist kasvuperioodi (juuni lõpus). Okaspuuhekke tuleks pügada enne kevadise kasvu algust, siis paranevad lõikekohad kiiremini. Mõnedes Saksa liidumaades on pügamisaeg seadusega määratud (et kaitsta hekkides pesitsevaid linde ja linnupoegi). Täpsemat infot saad kohalikust vastavast ametkonnast (parkide ja aedade osakonnast või looduskaitseametist). Hekki pügades ürita jätta küljed veid kaardu, siis ei jää alumine neljandik hekist paljaks. Iga kõrgusesse ulatuva meetri kohta peaksid küljed olema 10 cm kaugemal (ehk siis kokku 20 cm kitsam).

Sõstrapõõsad 2012. aastal viljuvad oksad on 2011. aastal umbes pliiatsijämedused. Neid oksi peaks veidi kärpima (kevadel). Pügamine peaks soodustama ka 2012. aasta võrsete kasvu (neid, mis hakkavad vilja kandma aastal 2013). Hõrenda põõsaid, eemaldades liiga tihedalt asuvad rohkem kui 3 aasta vanused oksad (lõika nad ära täpselt mullapinnalt, hea okste asetuse korral veidi kõrgemalt). Püga põõsast, lõigates noored kasvud tagasi sellele kaugusele, kust nad peaksid hargnema. Jäta 5–7 kõige tugevamat oksa, neid ära kärbi.

Kirsipuud Ilukirsipuid püga kevadel pärast õitsemist. Viljapuid tuleks lõigata kohe pärast viljumist juunis-juulis. Lõika/harvenda ettevaatlikult! Liiga jõuline harvendamine tekitab liiga suure mahlajooksu, mis võib paari aasta pärast taime tappa.

Kiivi-aktiniidia Sõltuvalt taime toestusest, jäta vertikaalsele peaoksale kolm kuni seitse külgoksa, need on oksad, mis hakkavad viljuma. Nendel harudel asuvatest pungadest kasvavad viljaoksad. Suvel loe viljakobarast kaheksa kuni kümme lehte edasi ja lõika oksa latv tagasi. Varakevadel lõika need samad oksad 3–5 pungani tagasi ja neist puhkevad kevadel uued viljaoksad. Iga kolme-nelja aasta tagant lõika suur viljaokste haru peaoksa küljest lahti ning asenda noore viljaokste haruga.

Matsuda remmelgas Soovitatav on pügata kevadel, talvel kipuvad peenemad oksad ära külmuma. Kevadel on külmunud oksad kohe näha ja need saab välja lõigata. Remmelgas talub nii vähest kui ka väga tugevat, kuni vana puiduni ulatuvat, pügamist.

Liguster Talub hästi pügamist. Võib lõigata isegi kuni kämbla kõrguseni maha. Muus osas kehtivad samad soovitused mis hekkide puhul.

Õlipuud Parim aeg pügada on kevad. Hõrenda võra, eemaldades vanad oksad ning oksad, mis asuvad liiga lähestikku. Kärbi noori võrseid kuni võra üleüldise piirini ning püga ühtlaselt kõiki oksi. Talub kevadel tugevat, kuni vana puiduni ulatuvat pügamist. Tugevale tagasilõikusele reageerib õlipuu väga pikkade kasvudega. Harvenda neid, jättes vaid mõned parema asetusega oksad.

Ploomipuud Ära lõika sügisel. Püga varakevadel (märtsis) enne pungade paisumist.

Rododendron Kärbi oksad pärast õitsemise lõppu soovitud pikkusel asuva külgharuni. Soovi korral võid pügada tagasi vana puiduni. Tugevad rododendronid taluvad pügamist hästi.

Roosid Lõika peenraroosid ja roniroosid kolmandiku võrra tagasi. Viimistleda võid kevadel. Kibuvitsadele võiksid marjad külge jätta ja lõigata need ära alles kevadel.

Sirmokas Ei talu eriti hästi pügamist. Vajadusel püga kevadel, kuna taim on külmaõrn. Lõika noor võrse soovitud külgoksani tagasi. Võrse jääb küll lühem, kuid noores oksas tekib tõmbepuit.

Lumepall Teisi liike peale hariliku lodjapuu püga kevadel. Muidu püga nagu sirelit.

Buddleia Sügisel kärbi kolmandiku kuni poole võrra. Suurema lõike puhul tekib külmakahjustuse oht. Märtsis-aprillis, enne aktiivse kasvu algust, harvenda põõsast ning kärbi umbes 50 cm kõrguseks.

Konteinertaimed



Tsitruselised
Lõika kevadel. Harvenda võra ning püga ühtlaselt kõikjalt, et soodustada kasvu ning õiepungade teket (tsitruselised õitsevad üheaastaselt puidult).

Inglitrompetid: kärbi veidi enne talve. Mida rohkem taime kärbid, seda hiljem taim õitseb, sest õisi kandvad oksad peavad esmalt alles kasvama.

Sinine kartulipõõsas: kärbi praegu kolmandiku võrra ning lõika kevadel vormi. Kevadel võib vana puiduni tagasi lõigata.

Oleander Talub hästi pügamist. Kevadel võib vana puiduni tagasi lõigata. Parem on lõigata tagasi külgoksani, et noortele võrsetele kasvaks tõmbepuit. Tasub meeles pidada, et erinevad oleandri sordid võsuvad pärast pügamist erinevalt. Oleandrit tuleks pügada kohe pärast õitsemist. Kui pügad põõsast praegu, on oht, et lõikad maha ka järgmise aasta õiepungad.



Ogaline lantaan
Kehtivad sarnased soovitused nagu sinisele kartulipõõsale.

Sidrunpelargoon Sidrunpelargooni taimi tavaliselt ei kärbida, kuna nad muutuvad aasta-aastalt kaunimaks. Kui vaja, võib taime poole võrra lühemaks lõigata. Seda on parem teha kevadel.

Kommentaarid