Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Muru eri, osa 1

Märtsis on muru kuidagi eriti särav: kasvama hakkavad esimesed rohututid, mille värske rohelus annab tunnistust kevade peatsest saabumisest. Seda rohelust on kena vaadata, ometi kerkib üles iga-aastane küsimus: mida ma saaksin oma muru heaks teha, et ta hästi kasvama läheks?

Viimastel nädalatel oleme saanud GARDENA uudiskirja lugejatelt terve hulga muru puudutavaid küsimusi. Suur tänu! Kahjuks mahuvad uudiskirja vastused vaid kolmele-neljale neist. Seetõttu kogusime küsimused kokku ning vastame neile nüüd „Muru eris“. Kuna igaüht kõik teemad ei huvita, panime teemad märksõnade kaupa tähestikulisse järjekorda. Otsi järgneva paari tosina sõna hulgast just see GARDENA aiaekspertide nõuanne, mis sind huvitab, ning naudi fantastilist muruhooaega!

Tänases GARDENA uudiskirjas on vastused küsimustele Õ-S – õhustamisest samblani. Osa 2-st, mis ilmub 25. märtsi uudiskirjas, leiad infot muru tüüpide, pinnase, umbrohtude hävitamise ja muru freesimise kohta. Siin on „Muru eri“ osa 1.

Õhustamine

Selline termin on tõepoolest olemas ning me seletame hea meelega selle teile lahti! Õhustamine puudutab murutaimede juurte õhuvajadust. Murud kasvavad sageli mullas, milles pole piisavalt liiva ja murutaimede juurtel on hingamiseks liiga vähe õhku. Kui muld on liiga tihke, siis muru kasv pidurdub. Õhustamine ehk õhu lisamine parandab olukorda. Muru sisse aukude tegemiseks on välja töötatud spetsiaalsed aias ja maastikukujunduses kasutatavad tööriistad. Valmis augud täidetakse jämeda liivaga, et nad mulda täis ei läheks. Augud aitavad pinnaveel paremini imenduda ning juured saavad rohkem õhku, mis omakorda kindlustab murutaimede parema kasvu. Väikesel muruplatsil või probleemsetes kohtades (seal, kus maapind on eriti savine ja/või kuhu koguneb vesi) võid õhustada maapinda aiahargiga.

Sipelgad

Saame täiesti aru, miks neid peetakse nii tüütuteks! Kodustes tingimustes näeb neid kõige sagedamini kõnniteekivide vahel või muru astmekividel. Keset muru torkavad nad vähem silma. Muru ennast nad otseselt ei kahjusta, küll aga tekitavad väikeseid liivahunnikuid. Sipelgate vastu saab võidelda sipelgamürgiga. Väiksema ala puhul piisab ka kuiva ilmaga maha puistatud küpsetuspulbrist. Ära unusta, et metsakuklasi hävitada ei tohi, nad on looduskaitse all. Kuklasi kohtabki kõige sagedamini metsa läheduses.

Kuidas tööd lihtsamaks muuta

Kui hakkad muru külvama, vali hoolega, millist seemet kasutad. Saadaval on murusegusid, mis kasvavad rohkem laiusesse ning kolmandiku võrra aeglasemalt. See omakorda tähendab, et niita tuleb vähem ja ka niidet tekib vähem.

Puusüvendid

See on maitse asi. Minule isiklikult ei meeldi puid muru sisse istutada, sest murule langenud õied ja lehed tuleb koheselt ära koristada, muidu saavad murutaimed kahjustada. Ja mulle ei meeldi puude ümbert niita. Milleks teha juurde hooldamist vajavaid muruservi? Aga kui su murus juba kasvavad puud, peaksid kaevama neile spetsiaalsed süvendid, et puude juured saaksid piisavalt õhku. Eriti savipinnases kipuvad puude juured tulema maapinnale. Mis tähendab seda, et vanemate puude suured juured saavad pidevalt muruniiduki poolt kahjustatud. Kui muru ulatub puu tüveni, võib viga saada ka puu koor. Puusüvendil on kaks ülesannet: see hoiab muruniiduki ja trimmeri eemal ning kaitseb juuri. Pea meeles, et süvend ei saa täita oma eesmärki, kui kuhjad sinna nii palju multši, et juured ikka hingata ei saa! Parem hoia puualune muld puhas ning kõpla seda aeg-ajalt.

Lilleniidud

Mõned lilled, nagu kellukad, valge ristik ja kirikakrad, sokutavad ennast vastu meie tahtmist murusse ja ei ole just heas kirjas. Need, kes otsustavad rajada aeda lilleniidu, peaksid andma endale aru, et piiravad sellega märgatavalt muruplatsi kasutusvõimalusi. Lilleniitu ei tohiks tallata. Niidu külvamiseks on saadaval spetsiaalsed segud. Segusse kuulub hulk erinevaid kõrrelisi ning rohttaimi. Seal hulgas rukkililled ja magunad – mis ei ole eriti pikaealised – ning hulk lilli, mis levivad aja jooksul üle terve muruplatsi ja saavad seal hästi hakkama. Peab paika, et lilleniitu tuleb harvem niita. Kaks korda aastas on piisav (üks kord juunis ja teine kord oktoobris). Kui hakkad sellist muru niitma, siis tuleb arvestada asjaoluga, et rohi on kõrge ning selle niitmiseks tavalisest väikesest muruniidukist ei piisa. Vaja läheb kas vikatit, motoriseeritud vikatit või lattniidukit. Mõned aednikud niidavad lilleniitu ainult korra – septembris. Nad ootavad niitmisega, kuni enamikul lilleliikidel on seemned valminud. Juunis niites seda võimalust ei ole.

Lubi

Sageli unustatakse muru lubjata. Mulla liigne happesus mõjub muru kasvule pidurdavalt, eriti kui tegu on aruheina sisaldava muruseguga. Ideaalne pH muru jaoks on kergelt happeline – 5,5 kuni 6,5. 50–60 grammi lubiväetist ruutmeetri kohta kord aastas on piisav, et säilitada õige happesus. Liivaseid muldi tuleb sagedamini lubjata kui saviseid, mis seovad lupja paremini. Kui oled indikaatoriga oma muru pH taseme kindlaks määranud, anna murule 60 grammi lubiväetist ruutmeetri kohta, et pH tõuseks 0,5 palli. Näide: kui mõõdetud pH on neli ja tahad seda tõsta kuueni, siis läheb sul vaja 4 × 60 grammi lubiväetist ruutmeetri kohta ehk siis umbes 240 grammi. 100 ruutmeetri suurusele murule peaks piisama 25-kilosest kotist.

Kompostimine

Sageli juhtub, et kompostihunnikus olevad taimejäätmed hakkavad haisema. See kipub juhtuma, kui panna niide kompostihunnikusse liiga paksude kihtidena. Et vältida haisu, lisa niidetud rohtu mitte rohkem kui 10 cm paksuste kihtidena. Vahele tuleks panna väga kuiva komposteeritavat materjali (näiteks sügisel maha lõigatud kuivanud varsi või peenikesi kuivanud oksi). Nii segunevad kuivad süsinikurohked kompostimaterjalid niiskete lämmastikurikaste materjalidega, tekitades parima võimaliku kõdunemiskeskkonna. Kõdunemine toimib eriti hästi, kui erinevad kihid saavad piisavalt hapnikku – nagu on näha joonisel. Kui ei teki anaeroobset keskkonda, ei teki ka haisu tekitavaid gaase.

Multšijaga niidukid

Need muudavad muru niitmise lihtsaks. Multšija hakib murulibled nii peeneks, et need kukuvad rohukõrte vahele ja lagunevad seal, varustades mulda vajalike toitainetega. Kuid selleks on vaja korralikku pinnast ja hästitoidetud muru. Problemaatilistel mullal (liiga tihe või liiga märg) kasvavale murule multšimine ei sobi. Kehvades tingimustes jäävad murutükid rohukõrte vahele liiga kauaks ja takistavad väetise sulamist, varjavad taimede eest päikesevalguse ning loovad soodsad tingimused sambla kasvuks. Niisiis: kasuta oma multšijaga niidukit, kuid kasuta ka õhustajat. Vähemalt korra, vajadusel ka rohkem.

Uue muru külvamine

Oota seemnete külvamisega, kuni mullatemperatuur on tõusnud 14 kraadini. Siis idanevad seemned rutem ning noored taimed kasvavad kiiremini. Sõltuvalt seemnetest peaks 30–40 grammist ruutmeetri kohta piisama. Kui sa pole kogenud väetisekülvaja ja pole päris kindel, et suudad ühtlaselt külvata, kasuta väetiselaoturit, millel on seemnete külviks vastav seadistus. Ära unusta seemneid sisse rullimast! Kui tahad või pead seemneid järgmise kahe nädala jooksul ehk enne nende idanemist eriti kuiva ilma tõttu kastma, siis tee seda väga ettevaatlikult, et seemneid mitte minema uhtuda. Kasta tuleb väga õrnalt, eriti kallakute peal. Sageli küsitakse, millal on õige aeg esimest korda niita. Oota kolm-neli nädalat ja niida alles siis, kui muru on üleni roheline ja rohukõrred umbes 8 cm kõrged. Alguses püga muru 5 cm kõrguseks. Kui muru on kolm-neli korda niidetud ja see on muutunud tihedamaks, võid pügada muru 3 cm kõrguseks.

Kommentaarid