Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Lumeroosid

Enamus aedu on külmadel talvekuudel rõõmutud ja tühjad. Kauneid rohelisi muruplatse katab valge lumevaip, värvilistest lilledest ja põõsastest on näha vaid mõned tühjad lilleklumbid ning raagus oksad. Kuid ka sellel aastaajal on oma kaunid õied. Lumeroosid, mida tuntakse ka jõulurooside nime all, õitsevad just talvises uinunud aias. Madalate temperatuuridega kohanenud lumeroosid õitsevad detsembrist märtsini ning pakuvad valges aiamaastikus teretulnud vaheldust.

Päritolu

Lumeroosid on pärit mägipiirkondadest, kus nad kasvavad tavaliselt kuni 1900 meetri kõrgusel ning on kaitsealune liik. Nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid Saksamaal (peamiselt Baierimaa), Austria, Šveits ja Itaalia kuni Põhja-Balkanini välja.

Mustal lumeroosil (Helleborus niger) on alustassikujulised valged, mõnikord ka ereroosad õied. Lumeroosi siidised õied ja mustad juured tunneb ilmeksimatult ära. Taimed kasvavad 10–30 cm kõrguseks. Kõik 15 liiki on väga vastupidavad ja vähenõudlikud. Nimele vaatamata ei kuulu nad mitte roosi, vaid tulika perekonda.

Otsetõlkes tähendab helleborus „tapvat toitu“. Taim pole oma nime saanud juhuslikult, lumeroos on tõesti mürgine. Pärast taimede katsumist tuleks kindlasti käsi pesta, veel parem oleks kanda neid hooldades kindaid. Koduloomade pärast muret tunda ei tasu, sest kui nad just taime mürgiseid juuri ei söö, pole lill neile ohtlik. Toksilise mõju tõttu kasutati lumeroose iidsel ajal närvi- ja vaimuhaiguste raviks. Veel kasutati neid sõjapidamises keemiarelvana. Maapiirkondades ennustati lumerooside pealt tuleva aasta ilma. Lumerooside juurtest valmistati nuusktubakat ja aevastuspulbrit. Saksa keeles ongi üks lumeroosi rahvapärastest nimedest „Schwarze Nieswurz“ ehk must aevastusjuur. Kuna lumeroosid õitsevad lund ja jääd trotsides keset talve, on neid peetud lootuse sümboliks.

Kuidas istutada

Parim kasvukoht lumeroosidele on heitlehiste puude all, kus need ihigaljad taimed saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaldaselt päikest. Lumeroose istutatakse suvel. Tuleks meeles pidada, et neile meeldib aluseline pinnas ning gruppidena istutatavate taimede vahe võiks olla umbes 15 cm.

Lumeroose võib kasvatada ka toas potis. Pott peaks olema piisavalt suur, kasvukoht jahe ning muld ei tohi läbi kuivada. Parima istutussegu saamiseks tuleks osta kvaliteetset lillemulda ning segada seda aiast toodud mullaga. Kui lilled on ära õitsenud, võib nad aeda istutada, panna varjulisse rõdu- või terrassinurka; kui soovite neid toas edasi hoida, siis panna aknalaual sellisesse kohta, kuhu päike otse peale ei paista.

Kommentaarid