Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Kuidas hoolitseda sügisel oma veeaia eest

Üks tõeliselt tore veeaed on selge ja põhjani läbipaistva veega, kus on näha kalad, limused ja koorikloomad ning mille ümber kasvavad võluvad taimed. Kui vaid ei oleks seda närvesöövat jama vetikatega! Kes on veesilmas toimuvat hoolikamalt jälginud, teab juba, et just tiigi servades kasvavad kaunitarid on need, kes mõjuvad vee kvaliteedile hukutavalt.

See on eriti ilmne sügisel. Tuul kannab puude otsast langevad lehed tiiki. Põõsaste lehed ja oksad, mis kord nii kaunilt vee kohale kummardusid, surevad ja kukuvad vette. Tihti juhtub, et sügisesed vihmad uhuvad aiatiiki mulda ja multši. Kui sa midagi ette ei võta, siis satub sügise jooksul tiiki suur hulk aiaprahti. Fataalsete tagajärgedega. Sügisel on igasugused lagunemisprotsessid kaks korda ohtlikumad. Esiteks tekitavad lagunevad aiajäätmed käärimisgaase, mis hiljem, kui tiiki katab jää, võivad osutuda kaladele surmavaks. Teiseks jääb lagunenud taimejäätmetest vette kurjakuulutav pärand – toitained. Nendest toitainetest hakkavad tuleval aastal toituma vetikad.

Seega, üks kõige olulisemaid asju, mida veeaedade puhul teha, on hoida ära taimede ja toitainete sattumine vette. Suuremate esemete püüdmiseks laota tiikide ja ojade kohale lehevõrk. Lõika tiigi lähedal kasvavate taimede oksad lühemaks, et langevad lehed ei kukuks otse vette. Seda on mugav teha pikendatavate kääridega. Nii saad ka kaugemale ulatuvaid oksi kaldalt lõigata ega pea jalgu märjaks tegema. Et juba sisse kukkunud taimed välja korjata, sobivad hästi tiiginäpitsad. Kui pole ohtu, et tuul või tuisk need tiiki kannab, võib puhmikutele ja kõrrelistele varred alles jätta Kõrrepuhmikutes armastavad talvituda putukad. Lõika kuivad kõrred märtsi keskel või lõpus maha ning hoia neid aprilli lõpuni hunnikus, et kõik putukad saaksid maha ronida. Viljadega või lumekirmega kaetud kõrred on sügisel ja talvel kenad vaadata. Eriti kui nad neil pimedatel kuudel aiavalgustitega esile tuua.

Sügis ei ole hea aeg põhjasette või kõdu välja pumpamiseks. Kalad ja muud tiigielanikud vajavad muda talvitumiseks. Et tiik ummuksisse ei jääks, tuleb seda suurte külmadega jäätumisvastaste seadmetega jäävabana hoida. Abiks on ka jääst välja turritavad heinatutid, kõrred ja kõrkjad. Jää all on nad kontaktis veega ning liigsed gaasid saavad neid mööda kõrt pinnale tõusta.

Madalatest tiikidest, kus on oht, et need talvel põhjani läbi külmuvad (vastumeetmetest räägime allpool), tuleb kalad välja püüda ja talvitada akvaariumis. Tõsta vesiroosid ja muud külmumist kartvad taimed tiigist välja ja pane vett täis ämbrisse, kus nad oleksid külmas, kuid väljaspool külmumisohtu. Sama kehtib ka tiigipumpade kohta, mis pole nii sügaval, et jää nendeni ei ulatuks (Saksamaa laiuskraadidel on külmumissügavus 80 cm, soojemates maades 60 cm). Parim aeg pumbad ja filtreerimissüsteem välja võtta on siis, kui vee temperatuur ei ole enam püsivalt üle 12 kraadi. See on kriitiline temperatuur, kus tiigis elavad bakterid lõpetavad talitluse ning ei kõrvalda enam tiigiveest liigseid toitaineid. Kui kasutad pinnapumpa ehk prahiskimmerit, ära ühenda pumpa lahti enne, kui lehtede ja taimejäänuste tiiki pudenemise oht on möödas.

Kommentaarid