Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Kõik, mida oled tahtnud teada tsitruspuude ja nende talvitamise kohta

Sügis on just alanud ja esimesed külmad saabunud. „Teen sulle kuuma sidrunijooki“ on lause, mida kuuleb tihti. Õigustatult tekib küsimus:

kas isekülvatud seemnest kasvab sidrunipuu?

Nagu iga järeltulev põlv, on ka uus taim oma emataimest erinev, sest sisaldab ka „isa“ geneetilist materjali. Seetõttu – nagu kõikide viljapuudega – on pookimine ainus võimalus säilitada sidrunipuude sorte. Pookimiseks võetakse soovitud sordilt oks ning poogitakse see „juuredoonorile“ ehk pookealusele.

Sidruniseemned lähevad küll sageli hästi kasvama, kuid vilja hakkavad need puud kandma alles aastate pärast ning keegi ei tea, milline on nende viljade kvantiteet või kvaliteet, sest keegi pole sellise geenikombinatsiooniga puu vilju varem proovinud. Huvitavalt kombel võib mõnikord seemnest kasvada ka sordipuhas puu. Proovida igatahes tasub. Seemned muudab idanemisvõimeliseks külm. Pane seemned kaheks nädalaks külmkapi juurikasahtlisse, kus temperatuur on 1–5 C°.

Ja üsna varsti võid imetleda, kuidas sidrunipuu idulehed ennast mullast päevavalguse kätte murravad. Valgusest rääkides: sidruniseemneid tasub külvata veebruari lõpus ja märtsi alguses, kui päevad hakkavad pikemaks ja soojemaks muutuma. Ilm peaks olema pilvitu ja soe ning idanemistemperatuur 21–25 °C. Noored taimed vajavad palju valgust.

Talvitamine

Sellest, kuidas oma tsitrusepuu eest kõige paremini hoolitseda, võid lugeda järgmise kevade GARDENA uudiskirjast, mis ilmub tsitruste õueperioodi alguses.

Kuid kuna varsti vajavad tsitrusepuud talvist hooldamist, räägime selles GARDENA uudiskirjas sellel teemal pikemalt:

nagu võib-olla juba tead, on tsitrusepuid päris keeruline talvitada. Üks levinumaid küsimusi on, kuidas hoida ära lehtede langemist, mis reeglina leiab puuduliku hoolitsuse tõttu aset kusagil talve lõpus.

Mõista puud

Tsitruse liigid kasvavad troopilises ja subtroopilises kliimas, kuid saavad hakkama ka vahemerelises kliimas, kus talvel võib temperatuur langeda isegi alla nulli. Sellest tuleks teha järgmine järeldus: tsitrused vajavad nii suvel kui ka talvel palju valgust, nagu on nende looduslikel kasvualadel.

Valgus ja temperatuur on mõlemad olulised, sest nad mõjutavad nii koos kui ka eraldi puu ainevahetust – just seepärast on tsitrusepuude eest talvel keeruline hoolt kanda. Lühidalt öeldes: mida rohkem valgust taim saab (valgus paneb tööle fotosünteesi), seda soojem peab olema, et saavutada piisav ainevahetuse kiirus. Mida soojem puul on (soojus kiirendab ainevahetust), seda rohkem on vaja valgust, et fotosüntees oleks piisav.

Kui puu ainevahetus on talvel kõrge temperatuuri tõttu liiga kiire (näiteks kui taim on elutoas; eriti kui ta on kardina taga) ja samas ei saa taim piisavalt valgust, tarbib puu rohkem aineid, kui suudab fotosünteesida ning hakkab „iseennast sööma“.

Kõige mõistlikum oleks viia puu talveks valgesse, kuid jahedasse kohta (hoolitseda tuleks selle eest, et puu talvitumiskohta ei pääseks talvist välisõhku). Meie laiuskraadide kõige valgem päev on troopikaga võrreldes nagu pime tuba, eriti veel talvel. Neile, kes armastavad numbreid: eelmise aasta veebruaris oli Sansibaris keskpäevane valgustugevus 190 000 kuni 210 000 luksi. Saksamaal on samal ajal õues 10–15 000 luksi. Väga valges talvekorteris (näiteks väikeses talveaias või oranžeriis) on maksimaalne valgustugevus 10 000 luksi. Tavalises talvitamiskohas (sageli pannakse puu jahedasse põhjapoolsete akendega koridori, kus on kõige valgem) on valgustugevus kuni 1000 luksi, keskmises elutoas aga 500 kuni 800 luksi. Sellest järeldub: sellistes maades nagu meie kodumaa pole tegelikult muud teha, kui hoida pöialt ja loota parimat, sest valgustingimused, mida tsitruspuu talvitumiseks vajab ja mida ta saab, on nii erinevad.

Nüüd, kus põhitõed on teada, lähme praktiliste küsimuste juurde.

Edukaks on osutunud kolm erinevat talvitamistaktikat:

A: Hoida puud aiandi kasvuhoones või koduses kasvuhoones, talveaias või oranžeriis (www.florino.de).

B: Hoida puud valges kohas, kus temperatuur on 5–10 C°, ventileerida hoiuruumi ning varjutada ruumi, kui päike hakkab sisse paistma (jaanuari lõpust alates, eriti lõunapoolsete akendega ruumis).

C: Hoida puud väga valges ruumis, kus temperatuur on 16/18–20 °C.

Variant C on kõige keerulisem, kuna selliseid tingimusi on pea võimatu luua. Nagu eelpool juba kirjeldasime, on põhjamaade valgustingimused kehvad ning talvekülmadega on toas vähemalt 21 °C sooja. Ruumidest, kus on 16–18 kraadi sooja, sobivad vaid need, kus käiakse harva, või siis jahedad koridorid. Puud tuleks asetada nii akna lähedale kui võimalik.

Veel temperatuurist:

üks levinud põhjus, miks sidrunipuu lehed langetab, on liigne niiskus ning suur temperatuuride vahe juurte ja lehtede vahel. Aednikud kutsuvad seda „kuum pea ja külmad jalad“ või õigemini „kuumad jalad ja külm pea“. Temperatuuride vahe põhjus jääb sageli märkamatuks: ruumi soojenedes soojeneb ka suurem osa puust toatemperatuurile. Oletame, et see on 21 °C. Kuid taim seisab põrandal, mille temperatuur on kõigest 16–18 kraadi. Külmad juured toimivad aeglasemalt kui soojad lehed, puu satub stressi ja langetab lehed. Ravi: isoleerige puu külmast põrandast, asetades see ratastega lillealusele või potti, mille alt saab õhk läbi käia. Teine võimalus on eraldada pott põrandast paksu polüstüreenmatiga.

Vastupidine olukord: puu seisab põrandaküttega põrandal, nii et juured soojenevad 20–28 kraadini, samas kui võra temperatuur on 18–22 °C. Tulemus on sama: puu on stressis, kuna juured on aktiivsemad kui lehed. Tulemus: puu langetab lehed.

Nüüd on teil küllaldaselt lugemismaterjali! Siiski: mida paremini mõistad tsitrusepuid ja seda, kuidas saad nende talvitumist mõjutada, seda lihtsam on luua kodustes tingimustes sinu puule sobilikult tingimused. Nüüd oskad ka probleemide puhul kiiremini vastumeetmed kasutusele võtta.

Õige valguse ja temperatuuri suhte leidmine on veel suhteliselt lihtne võrreldes sellega, kuidas leida aasta külmemaks pooleks õige kastmis- ja väetamisrežiim.

Ära väeta septembrist veebruarini. Kui taim talvitus külmas (variant B), ära väeta septembrist märtsini. Ravi rauapuudust (rohelised leherood, kollased lehed) rauapreparaadiga.

Kasuta kastmiseks pehmet toatemperatuuril vett. Ära kasuta karedat vett, see võib põhjustada rauapuudust. Soojemate talvitumistingimuste juures kasta ettevaatlikult vastavalt vajadusele, väldi ülekastmist ning vettimist. Rohkem puid upub kui kuivab! Jahedates tingimustes talvituva puu muld peaks olema pigem kuivem (kergelt niiske), samas ei tohi mullapall olla tuhkkuiv ja puu närtsida.

Hoia puud sügisel võimalikult kaua välitingimustes ning vii kevadel esimesel võimalusel välja.

Talve lõpus ja kevade algul võib puu juba varjulisse õuenurka tõsta. Koht peaks olema selline, et päevased ja öised temperatuurid ei erine väga tugevalt, nt öösel 5 °C ja päeval 20–25 °C.

Enne kui sügisel puu tuppa tood, vaata järele, et taimel ei oleks tigusid ega lehetäisid, kes saaksid puul talvituda. Kui vaja, võid puud pügada. Harvenda tihedaks kasvanud oksi, et võra sisse pääseks rohkem valgust. Jaanuari lõpus kontrolli, ega puul pole kahjureid (sel perioodil muutuvad kahjurid aktiivseks). Nokalised ja okastäid on siis juba liikvel. Märtsis ilmuvad viimastena lehetäid.

Soovime edu tsitruspuude talvitamisel!

Veel üks nõuanne:

need, kes tahavad endale väikest kena tsitrusepuud, mis kasvab ka soojemas ja veidi hämaramas keskkonnas, peaksid hankima kinkanipuu, mille viljaks on kumkvaat!

Kommentaarid