Kasutame küpsiseid, et täiustada teie kogemust meie veebisaidil. Veebisaidi sirvimise jätkamisega nõustute meie küpsiste kasutamisega. Lugege lähemalt Küpsised

Kahjuritõrje – tohutu tüütus

Nad on jälle liikvel: lehetäid! Kõik lehetäid ei ole ühesugused. Virsiku-lehetäi ja õunapuu-lehetäi erinevad üksteisest sama palju kui metsvint, rasvatihane ja pääsuke.

Sellest Gardena uudiskirjast saad lehetäide kohta teada huvitavad fakte, mis panevad sind neid tüütuid putukaid nii looduse kui ka aia kontekstis täiesti uue nurga alt vaatama. Aga see pole veel kõik. Kui lehetäid on asunud aeda rüüstama, tuleb nendega võidelda, nii ennetavalt kui ka tagajärgi likvideerides. Pakume kasulikku infot ka selle kohta.

Millist kahju lehetäid teevad

Lehetäid kahjustavad peamiselt noori taimi, imedes nende rakkudest taimemahla. Samaaegselt eritavad nad taime mürki, mis põhjustab lehtede keerdumist. Keerdumise tulemusena tekivad võrsetippudesse lehest „varjualused“, kust lindudel ja röövputukatel on raskem täisid kätte saada ning reeglina jääb üks paar ikka ellu, et sugu jätkata.

Lehetäid imevad mahla ning nõrgestavad taime, keerdunud tippudest kasvavad moondunud oksad. Eriti suurt kahju teevad nad ilu- ja puuviljaaedades, kus puude kuju on oluline kas siis esteetilised plaanis või saagi kandmise eesmärgil.

Lehetäide süljega levivad ka mitmed taimeviirused, mis võivad teha laiaulatuslikku kahju, seda eriti puuviljaaedades ja professionaalsetes roosikasvandustes.

Lehetäid ja „kasutuseta toit“

Lehetäide mesikastel on mängida väga oluline roll. Kuna lehetäid paljunevad väga kiiresti, eriti soodsates tingimustes, vajavad nad kõige rohkem proteiini.

Nad tarbivad ära taimemahla proteiini ja väljutavad süsivesikud (suhkrud) mesikastena Eriti huvitaks teeb sellise toimimise asjaolu, et taimed toodavad suhkruid, mida kasutavad toidu ja proteiinitootmise allikana paljud loomad – sealhulgas inimesed. Meie sööme taimi, et saada neist suhkrut, lehetäid aga heidavad selle suures osas kõrvale!

Mesikastet kasutavad toiduna sipelgad ja kärbsed. Sipelgad käituvad lehetäidega suhteliselt sarnaselt sellele, kuidas meie peame lehmi. Nad „lüpsavad“ lehetäidelt mesikastet. Sipelgad kannavad lehetäisid taimedele, levitavad neid aeda mööda laiali, hoolitsevad nende eest ning isegi kaitsevad neid.

Kui sipelgad mesikastet ära ei kasuta, nakatuvad lehetäidega kaetud taimed nõgihallitusse, mis kaste ära tarvitab.

Tihti märgataksegi lehetäisid alles siis, kui taimi kattev must nõgihallitus on juba kaugele näha.

Lehetäid – põnevalt viljakad

Enne kui räägime sellest, kuidas lehetäisid tõrjuda, heidame põgusa pilgu nende ülipõnevale ja hämmastavale elutsüklile. Lehetäid veedavad talve munas. Tarbeaedades võideldaksegi nendega just selles staadiumis. Munast koorub nn matriarh, kes paljuneb aseksuaalselt! Matriarh sünnitab elusaid „neitsisid“, kes on reeglina ilma tiibadeta. On ka erandeid. Mõnedel on tiivad, mis võimaldavad neil kergemini vahetada peremeestaimi ning kindlustada seega lehetäide levik metsikus looduses, põllumaadel, metsades ja aedades. Need „neitsid“ paljunevad samuti aseksuaalselt. Sügise poole hakkavad seni eranditult emased lehtäid sünnitama isaseid. Isased ja emased moodustavad paarid ning aasta viimane emaste põlvkond hakkab elusalt sünnitamise asemel munema, tagades uute lehetäide põlvkondade koorumise järgmisel aastal.

Suve jooksul sünnib 50 lehetäide põlvkonda. Iga neitsi sünnitab päeva jooksul kuni kuus järglast. Üks matriarh suudab aastaga sünnitada 1027 lehetäid, seega on lehetäide hulk peaaegu et lugematu. Üks lehetäi indiviid elab kõigest viis-kuus päeva. Kui arvestada, kui palju noori linde, sipelgaid, kiilassilmi, sääski, sirelasi ja käguvamplase vastseid lehetäidest toitudes täiskasvanuks saab, on selge, miks peavad lehetäid nii massiliselt paljunema, et nende liik säiliks. On ka arusaadav, miks peetakse põhjapoolkera 450 lehetäiliiki kõige olulisemateks põllumajandus-, metsandus- ja aianduskahjuriteks.

Mida lehetäide vastu ette võtta?

Teades, milline on lehetäide eluviis, on selge, et pole lootustki kõiki lehetäisid hävitada. Kohe, kui ühest oled lahti, lendab või tuuakse sipelgate poolt teine asemele.

Tõrju lehetäisid muutes elutingimused neile võimalikult ebasobivateks. Kasvuhoonete ja talveaedade õhtusavade ette saab kinnitada võrgu, mis tagab piisava ventilatsiooni, kuid ei lase täisid sisse. Samal põhimõttel saab aedvilju kaitsta kattelooriga. Katteloor tekitab mikrokliima, mis soodustab taimede kasvu ning pakub samas tõhusat kaitset lehetäide eest.

Mõningad aedviljad, näiteks mõned salati sordid, on lehetäidele immuunsed. Võid otsustada, et kasvatadki ainult selliseid sorte. Sinna hulka kuuluvad salatitüübi järgi loetletuna järgnevad sordid (allikas: Baierimaa Viinapuukasvatuse ja Aianduse Instituut, Veitshöchheim).

Peasalat: Casanova, Fiorella, Irina, Jiska, Osaka, Estelle.

Jääsalat: Barcelona, Bennie, Fortunas.

Mini-jääsalat: Minas.

Tammelehesalat: Sirmai, Smile.

Võisalat: Leny.

Lehtsalati teisend Lollo Bionda: Barman, Lorenzo.

Lehtsalati teisend Lollo Rosso: Solsun.

Endiiviasalat: Bentley.

Ka vaarikad on ühed lehetäide lemmikperemeestaimed. Ka nende puhul võid valida sorte, mis ei ole küll lehetäidele päris immuunsed, kuid siiski vähem ahvatlevad. Näiteks nakatub vana tuntud sort Schönemann sagedamini lehetäidest, kui uued moodsad sordid Rumiloba ja Autumn Bliss.

Kuidas lehetäide vastu võidelda. Lisaks ennetavatele meetoditele, on mitmeid vahendeid, millega lehetäisid tõrjuda. Tõrjevahendite valikul lähtu kindlasti sellest, kas aine on ohtlik ka kasulikele putukatele ning kui pikk on vahendi kasutamisjärgne ooteaeg, enne kui saad töödeldud taime toiduks tarvitada. Ooteaeg: aeg, mis kulub taime lehetäisid tõrjuva vahendiga töötlemisest kuni selleni, mil seda on taas ohutu toiduks tarvitada. Infot selle kohta leiad tõrjevahendi kasutusjuhendist. Ooteaeg on lühike või puudub sellistel tõrjevahenditel, mis baseeruvad looduslikel toimeainetel (näiteks potaseseebil või looduslikel õlidel). Sellised vahendid on Neudorffi Neudosan, Spruzit ja Raptol. Rohkem informatsiooni on võimalik saada taimemürkide edasimüüjatelt.

Vanaisa aiatrikid – kõik neist ei sobi enam tänapäeval kasutamiseks!

Varasematel aegadel, kui suitsetamine oli veel üldlevinud, pani vanaisa sigaretikoni ööseks vette likku. Tõmmist lahjendati veega ning sellega pritsiti taimi, et lehetäisid eemal hoida. Kuna nikotiin on närvi- ja südamemürk, ei luba Saksa Taimemürkide seadus seda vanaisade meetodit kasutada ja ka vanasti kasutati seda vaid ilutaimede, mitte söögitaimede pritsimiseks.

Üks asi, mida saame vanaisade aiandusnippidest üle võtta, on see, kuidas meelitada aeda kasulikke linde. Üks viis on panna üles pesakaste (näiteks tihastele) või jätta puutumata sellised kohad, kus lindudele (näiteks lepalindudele) pesitseda meeldib. Isegi pääsukesed, keda vanaisa hädavaevu kannatas, kuna usutavasti kahjustasid nad noori taimi, on haudumis- ja paaritumisajal suurepärased lehetäide hävitajad.

Kindlasti tasub luua soodsad kasvutingimused ka kasulikele putukatele. Sirelasi meelitavad ligi kirikakrad. Sirelased toituvad kirikakra õietolmust ning munevad oma munad lehetäide lähedusse, sest sirelaste vastsed toituvad lehetäidest. Sirelased, lepatriinud, kiilassilmad, sääsed ja käguvamplased on samuti väga kasulikud.

Nutikad kombinatsioonid.

Kasutades ennetavaid meetodeid ning likvideerides tagajärgi, on võimalik lehetäide põhjustatud kahju, hoolimata nende üha suurenevast arvukusest, kontrolli all hoida.

Paratamatult on nii, et kõigist jõupingutustest hoolimata mõned lehetäid ikkagi jäävad. Selle kohta ütlevad naljahambad, et salatisse tuleb lisada tilli, ja seda kahel põhjusel: esiteks tuleb salat parem ja teiseks pole lehetäide maitset nii väga tunda.

Kommentaarid