EM-Blume-018-42cm.eps

Kevadekuulutajad

Garden Life
Jaga artiklit
Kevad algab 21. märtsil. Esimesi kevadekuulutajaid näeb aga juba paar nädalat varem. Juba veebruari lõpus ja märtsi alguses tuletavad esimesed varajased õitsejad meelde, et kevad on tulekul. Pärast pikki, külmi ja pimedaid talvekuid tärkab loodus taas elule. Päevad muutuvad pikemaks, lilled hakkavad õitsema, puudel ja põõsastel on pungad ning loomad ärkavad talveunest.
EM-Blume-018-42cm.eps
Kevad algab 21. märtsil. Esimesi kevadekuulutajaid näeb aga juba paar nädalat varem. Juba veebruari lõpus ja märtsi alguses tuletavad esimesed varajased õitsejad meelde, et kevad on tulekul. Pärast pikki, külmi ja pimedaid talvekuid tärkab loodus taas elule. Päevad muutuvad pikemaks, lilled hakkavad õitsema, puudel ja põõsastel on pungad ning loomad ärkavad talveunest.

Kätte on jõudnud kevadlillede aeg. Varakevadisest päevasoojast ja päikesekiirgusest jääb tegelikult veel väheks, et taimed saaksid normaalselt kasvada. Päikesekiirgust pole piisavalt, et saaks toimuda kasvude moodustamiseks vajalik fotosüntees. Kuid kevadlilled on leidnud sellele probleemile lahenduse. Neil on oma „toiduvakk“, kus nad hoiavad eelmise kasvuperioodi jooksul varutud, eluks hädavajalikke toitaineid, mineraale ja tärklist. Ka talvel suudavad nad varuda sibulasse energiat, mida kevadel kasvamiseks ja õitsemiseks kasutada.

Kevadlilli jagatakse üheaastasteks ja mitmeaastasteks. Mitmeaastased püsikud elavad viljudes talve üle. Üheaastased kevadlilled aga surevad talvel.

Siinkohal tahaksime tutvustada mõningaid kõige ilusamaid ja tuntumaid kevadlilli:

Lumikellukesed

Südantsoojendavad lumikellukesed on varakevadel kõige esimesed õitsejad. Nad pistavad juba veebruari lõpus-märtsi alguses ninad alles külmunud mullast välja. Botaanilise määratluse järgi on lumikellukesed mitmeaastased rohttaimed, mis kasvavad kuni 20 cm kõrguseks. Neil on terveservalised lehed ja valged õied. Lumikellukesi istutades soovitame istutada mitu sibulat kokku, kuna igale sibulale moodustub ainult üks õis. Lumikellukesed eelistavad niisket varjulist kasvukohta ning looduslikult kasvavad nad metsalagendikel, aasadel ja lehtpuumetsades. Kuni märtsikuuni müüakse õitsvaid lumikellukesi ka pottides. Taimed võib pärast õitsemist aeda istutada.

Krookused

Olgu nende kuju, värv või sort milline tahes, krookused on võrratud. Eriti kaunid on krookuse värvilised õied siis, kui need puhkevad enne lume sulamist. Krookuse ladinakeelne nimi crocus tuleb kreekakeelsest sõnast kroki, mis tähendab niiti. Nimi viitab krookuseõie niidikujulistele tolmukatele. Krookuste õitsemisperiood algab veebruari lõpus-märtsi alguses. 8–15 cm pikkused krookuseõied on kollased, sinakaslillad ja valged. Neile lilledele sobib huumuserikas, õhuline ja sõmer muld. Võimaluse korral tuleks krookused istutada päikeselisse sooja kasvukohta, kuid nad kasvavad hästi ka poolvarjus.

Pajukiisud

Pajukiisude saksakeelne nimi Palmkätzchen (palmikiisu) tuleb sellest, et Saksamaal tehakse palmipuudepüha ristid palmilehtede asemel pajuokstest. Pajud õitsevad märtsi alguses ning on esimesed, millelt mesilased pärast pikka talve esimese korraliku kõhutäie saavad. Paju ladinakeelne nimetus on Salix caprea: Salix tähendab paju ja caprea kitse. Oma nime on taim saanud selle järgi, et kitsedele meeldib tema oksi näkitseda. Kuna paljud on nii vähenõudlikud, on nende istutamine lihtne. Nad paljunevad kergesti ka pistikutest.

Kui näed mõnd sellist õit tee ääres või isegi oma koduaias, siis võid olla kindel, et kevad pole enam kaugel.